Uudised

Ralf Allikvee: tervishoid vajab Põhja-Eestis kahte kompetentsikeskust (6)

Toimetas Silja Paavle, 28. mai 2015, 10:11
Ralf AllikveeFoto: Mihkel Maripuu
Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Ralf Allikvee hinnangul vajab Eesti tervishoid normaalseks arenguks Põhja-Eestis kahte kompetentsikeskust. Täna arendab riik jõuliselt Põhja-Eesti Regionaalhaiglat (PERH), kuigi nende ravijuhtude arv oli 2014. aastal väiksem kui Ida-Tallinna Keskhaiglal.

Allikvee sõnul räägitakse tervishoius moeväljendiks muutunud „haiglate võrgustumise" nime all kahest kompetentsikeskusest – Tartu Ülikooli Kliinikumist ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. „Jättes kõrvale tõsiasja, et tegu pole võrgustumise, vaid pigem kontsernistumisega, jääb arusaamatuks, kas kompetentsi all mõeldakse eelkõige uusi haiglahooneid ja uhket aparatuuri või hoopis kogenud arste oma meeskondadega, kes aitavad võimalikult suurt hulka patsiente. Kui peamise kompetentsi määravad ikkagi inimesed, mitte raud ja betoon, siis ei ole korrektne rääkida Eestis kahest erialasest kompetentsikeskusest," selgitab Allikvee.

Samal teemal

„Praegu on Eesti tervishoius olukord selline – Tartu Ülikooli Kliinikum „võrgustab" Lõuna-Eestis ligi 450 000 inimest, PERH Põhja-Eestis ligi 850 000 inimest. Rahaliselt tegevusmahult on PERH küll sama suur kui kliinikum, ravijuhtude arvu poolest aga kliinikumist ligi kolmandiku võrra väiksem. Seega on meil Põhja-Eestis 850 000 inimese kohta üks kompetentsikeskus, mis teenindab ligi kolmandiku võrra vähem patsiente kui Lõuna-Eesti kliinikum. Midagi nagu ei klapi," leiab Allikvee. Nimetatud olukord seab Põhja-Eesti patsiendid TÜ Kliinikumi patsientidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

„Tegelikult on Põhja-Eestis Ida-Tallinna Keskhaigla näol kogu aeg kolmas kompetentsikeskus olemas olnud, kuigi ühestki riiklikust arenguplaanist ega valitsuse otsustest seda välja ei paista. Ainuüksi Ida-Tallinna Keskhaiglal oli eelmisel aastal ligi 150 000 ravijuhtu enam kui PERHis. Eelarve on ITK-l aga PERHi omast ligi poole väiksem. Ka mitmes kõige keerukamas valdkonnas, näiteks onkoloogias, on ITK juba täna üks Eesti kolmest kompetentsikeskusest. 2014. aasta ligi 5600 onkoloogilisest konsiiliumist oli pea 40% PERHi arstide lahendada, ITK ja kliinikumi osakaal oli mõlemal ligi 30%," selgitas Allikvee.

Allikvee hinnangul on sotsiaalministeeriumil viimane aeg haiglate areng enda juhtida võtta, mitte lihtsalt pealt vaadata, kuidas kaks suurhaiglat jõuga turgu kontsernistada soovivad. „Minu arvates on vajalik, et ministeerium ja Tallinna linn ühiselt kokku lepiksid, kuidas arendada kahte linnale kuuluvat haiglat ja PERHi selliselt, et sellest võidaksid nii Tallinna ja Põhja-Eesti patsiendid kui ka arstid ja õed. On ju arstidest-õdedest puudus kõikides Eesti suurhaiglates ning nutika planeerimise üks eesmärke peab kindlasti olema selle põua vähendamine," sõnas Allikvee.

„Põhja-Eestis peab olema kaks (suur)haiglat-kompetentsikeskust, mis mitmes spetsiifilises valdkonnas üksteist täiendaksid ning samas ei laseks laisaks ega mugavaks muutuda," arvas Allikvee.

6 KOMMENTAARI

l
lollike 29. mai 2015, 11:54
Pole siin vaja midagi PERH-i kritiseerida, lõpuks oleme me see haigla kes peab selle patisendiga tegelema, keda keegi enam ei taha. Miks ei räägita se...
(loe edasi)
s
sanitar 28. mai 2015, 15:29
Mõistlik on luua Tallinnasse uus modernne haigla ja sinna koondada seniste linna haiglate parim personal. Tehku või osaliselt tasuliseks see haigla, aga korraliku, lääneliku haiglat on Tallinn väärt küll juba.
Loe kõiki (6)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee