Agnes Aaliste: naised on nõus tegema mida iganes, et olla meestele atraktiivsed
Käisin ühel õhtul klubis − päris rets silikoonimeri oli. Tundub, et Eesti naine näebki ilu juuksepikendustes ja vuhvelrindades. Kontsaking on kohustuslik, Gucci seljas. Ootus silmis oli valitsev emotsioon. Barbied tegid tantsu ja vaatasid ahnelt reserveeritud laudade poole. Tsirkus väsitas üsna pea ja tõmbasin uttu. Ah jaa, kõik mehed olid muide douchebag’id (Jobud, inglise k. – toim.).
Hiljem koduteel mõtlesin, et hea naine, sul pole vaja mitte uusi rindu, vaid mõni raamat läbi lugeda. Tegelikult ei ole sul vaja kaotada 10 kg kehakaalust, et saada ajakirjas nähtud keha, tegelikult on sul vaja tegeleda oma enesehinnangu probleemiga. Ja mitte nii, et nüüd hakkan enesekindlaks, sest nii see ei käi. Enesehinnangu tõstmisele kulub aastaid süstemaatilist tööd ja seda professionaali abiga.
Kõik inimese probleemid algavad madalast enesehinnangust. Mida loovam ja intelligentsem on inimene, seda vähem imiteerib ta seda, mida enda ümber näeb. Mida madalam on haridustase, seda rohkem jäljendatakse seda, mida meedia ette söödab. Igasugune alaväärsus või häbi tuleb enese pidevast võrdlemisest teistega või meedias levitatava normiga. Ma usun, et me lakkame (vale)häbi tundmast niipea, kui lõpetame enese kõrvutamise teistega. Oma keha võrdlemise teistega. Nartsissistlikus kultuuris on ülioluline olla tähelepanu keskpunktis. Välimuses ei ole niivõrd oluline see, mis sul seljas on, vaid see – meeste poolt vaadatuna −, milline keha sul on. Üks lääne ühiskonna õudusi seisnebki minu meelest selles, et naised on nõus tegema mida iganes, et olla meestele atraktiivsed ja seksapiilsed. On ju isegi öeldud, et Eesti parim kaubandusartikkel on Eesti naised. Psühholoogias on see inimese objektistamine, muutumine asjaks, mida saab osta ja müüa. Võiks ju arvata, et selline suhtumine kutsub naistes esile raevu, aga ei, mitte mingit reaktsiooni! Kui see ei aja südant pahaks, siis ma ei tea, mis veel ajab.
Kokkuvõttes. Kogu see enesearmastamise jutt on ka minule veidi abstraktne. Aga ma usun küll, et kõik probleemid elus sellest algavadki. Armastuse puudumisest enese vastu. Tegelikult on kahte liiki inimesi: ühed on nagu tõeline liha ja veri, teised on vaid väline kest ja poos. Ühed naeravad, nutavad ja on üdini inimlikud, teistel pole muud kui liigutused, hoiak ja pilk. Otsusta ise, kumb sa olla tahad.