Keha

Eesti teadlased: eakate valule tuleb rohkem tähelepanu pöörata (5)

Toimetas Silja Paavle, 29. mai 2015, 12:41
Foto: PantherMedia / Scanpix
Väga suur osa hiljutises uuringus osalenud eakatest tunnistab mõõduka, tugeva või väga tugeva valu esinemist viimase kolme päeva jooksul, mistõttu võiksid perearstid sellele rohkem tähelepanu pöörata.

Teadusprojekti "Eaka elanikkonna tervisevajaduste piirkondlik hindamine" (EAKAS) eesmärk oli saada ülevaade tervishoiu- või hoolekandeteenuseid vajavate vanemate inimeste tervise- ja toimetulekuprobleemidest, elukvaliteedist ning terviseedenduse vajadusest, vahendab portaal Med24. Projekt hõlmas 47 asutust ja allasutust Tartu linnas ja maakonnas – perearstid, sotsiaalosakonnad, hooldekodud, õendusabi osakonnad. Kokku toimus 3918 hindamist.

Samal teemal

Tartu Ülikooli peremeditsiini kliiniku juhataja professor Ruth Kalda tutvustas andmeid, mida koguti perearsti poole pöördunud eakatelt (65-aastased ja vanemad) ja neilt, kes said hooldajatoetusteenust või olid viibinud kaks kuus tagasi aktiivravil haiglas. Hindamisi oli kokku 1888, neist 1246 perearsti külastajat, 304 hooldajatoetusteenuse saajat ja 337 kahe kuu jooksu aktiivravil viibinut.

Valu esinemist kiputakse alahindama

Juhtivad terviseprobleemid on erinevatel eakate gruppidel sarnased – õhupuudus, valu rinnus, tursed, kukkumised. Väga suur osa eakatest tunnistab valu esinemist viimase kolme päeva jooksul ja see on pigem mõõdukas, tugev või väga tugev. Kalda sõnul on valu kindlasti üks neist asjadest, millele tähelepanu pöörata, mille kohta rohkem küsida ja mida paremini ravida.

„Valu esinemist kipume ilmselt natuke alahindama, kui selle üle ei kaevata ja seda peetakse normaalseks," ütles Kalda. „Me peaksime ise selle kohta küsima ja see peaks kuuluma eaka läbivaatuse protokolli juurde."

Nimelt tunnistas valusündroomi esinemist 50-84 % eakatest. 18 % perearsti juures käivatest eakatest tunnistas tugeva või väga tugeva valu tundmist. Hooldajatoetusteenust saavatest eakatest tunnistas 42 % tugeva või väga tugeva valu esinemist. Seega tegi Kalda järelduse, et valu ravi efektiivsust peab hindama regulaarselt, hindama peab ravimsoostumust ning jälgima ka võimalikke kõrvaltoimeid.

Meeleoluhäired - teine suur probleem eakatel

Teiseks oluliseks probleemiks on meeleoluhäired. Masendust, lootusetuse tunnet või kurbust on viimase kolme päeva jooksul tundnud ligikaudu kolmandik perearsti juures käivatest eakatest ja aktiivravi saanutest ning pooled hooldajatoetusteenust saavatest patsisentidest. Kalda viitas, et ravimata meeleoluhäired on seotud eakatel kõrgema suremuse, funktsionaalse allakäigu ja sotsiaalse isoleeritusega. Seetõttu on soovitatav rutiinne depressiooni hindamine.

Eakatega tegelemine piirdub sageli kaebuse või probleemi lahendamisega, millega eakas vastuvõtule tuleb. Laiapõhjaliseks läbivaatuseks, et probleemkohtadele tähelepanu pöörata, oleks abiks läbivaatuse protokoll, leiab Kalda.