Reumaatiline polümüalgia ja sellega sageli kaasnev oimuarteripõletik

Reumaatilise polümüalgia käes kannatajatel on lihased valulikud ja hellad nii liigutamisel kui ka katsumisel. Lihaste valulikkusele lisandub sageli ka liigeste valulikkus, kuigi liiges on väliselt põletikutunnusteta. Kaasneda võib ka palavik ja väsimus, üldine halb enesetunne, isutus, tahtmatu kaalulangus ning depressioon. Haigus areneb erinevalt: mõnel juhul üleöö, teinekord järk-järgult pikema aja jooksul.

Haiguse tekkepõhjus on küll teadmata, kuid mõju arvatakse olevat kahel teguril:
Geneetika – haigus on põhja-Euroopas tunduvalt rohkem levinud kui lõuna-Euroopas.
Keskkonna mõju – haigus kipub kimbutama tsüklitena ja tekib hooajaliselt. Haiguse vallandajaks võib olla näiteks viirus, kuigi konkreetset viirust, mis haiguse esile kutsuks, ei ole teada.

Üldiselt arvatakse, et tegemist on immuunsüsteemi talitluse häirete ja pärilike teguritega. Samuti võib haigus olla seotud vananemisprotsessiga, sest haigust esineb alla 50-aastastel väga harva. Naistel esineb reumaatilist polümüalgiat jällegi rohkem kui meestel.

Arsti juurde tasub pöörduda, kui
• tekivad valud lihastes ja liigestes;
• valud segavad magamist;
• valudest tingituna on häiritud igapäevaelu toimingud (näiteks trepist ülesminek, juuste kammimine väsitab kätt, auto juhtimisel hakkavad lihased valutama jm).

Reumaatiline polümüalgia võib mööduda ilma ravita 1-2 aastaga. Ravi määrab reumatoloog ja ravi on ühtlasi ka kinnitus diagnoosile. Raviks kasutatakse steroidhormoone, mille toimel mööduvad kaebused juba paari päevaga. Kui kaebused püsivad, on tegemist valediagnoosiga. Ravi kestus on erinev ja iga inimese puhul individuaalne, kuid ravi on pikaaegne – enamasti 6 kuud või isegi kuni 2 aastat.

Hormoonravil on palju kõrvaltoimeid. Üldjuhul ravi lõpetamisega kõrvaltoimed taanduvad. Kindlasti ei tohi omavoliliselt ravi katkestada; hormoonravi lõpetatakse järk-järgult vastavalt reumatoloogi kirjutatud raviplaanile.

Kortikosteroidide kõrvaltoimed on kaalutõus, osteoporoos, vererõhutõus, diabeet ja kae.

Vaatamata kõrvaltoimetele ei tohi ravi ise katkestada ega lõpetada. Arstid on kõrvaltoimetest teadlikud ning ravi lõpetamisel need taanduvad.

Reumaatilise polümüalgia põdejatest pooltel tekib lisaks oimuarteripõletik.

OIMUARTERIPÕLETIK ehk temporaalarteriit ehk hiidrakuline arteriit

Oimuarteripõletikku iseloomustab oimuarteri seina paksenemine, valendiku ahenemine, verevoolu vähenemine ning mitmetuumaliste hiidrakkude esinemine põletikulises koes. Tüsistusena võib esineda ka silmapõhja veresoonte põletik ja selle tagajärjena võib haige koguni pimedaks jääda. Põletik võib ohustada ka teisi artereid. Seega on ülioluline alustada raviga õigeaegselt.

Haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Peamiselt ohustab oimuarteripõletik üle 60-aastaseid inimesi. Kaebusteks võivad haiguse algul olla gripile sarnased vaevused: peavalu ja helluse tunne just oimuarteri piirkonnas, nägemine on hägune, võib esineda ka kahelinägemist, väikest palavikku või iiveldustunnet.

Diagnoosimisele aitavad kaasa haige kaebused, läbivaatus ning biopsia ehk koeproovi võtmine. Kui haigel oimuarterit katsuda, siis see on valulik, jämenenud ning pulss puudub või on nõrgenenud. Samuti on diagnoosimisel olulisel kohal laborianalüüsid, mis on normiga võrreldes nihkes.

Kuna ilma ravita võib inimene nägemise lõplikult kaotada, on väga oluline nägemishäirete korral koheselt raviga alustada. Raviga kaovad kaebused kiiresti, kuid ravi on tarvis jätkata ka pärast kaebuste kadumist.

Arsti poole pöörduge juhul, kui
• esineb tugev, senisest erinev peavalu;
• esineb valu alalõuas;
• esineb kahelinägemine või on nägemine hägus;
• teil on vanust on üle 60 aasta.

Kuidas igapäevaselt haigusega toime tulla?

Kui diagnoos on pandud, tuleb kindlasti tarvitada korrektselt ravimeid. Füsioteraapia aitab taastada jõudu, koordinatsiooni ja võimet teostada igapäevaelu toiminguid. Steroidhormoonravist tekkiva ülekaalu vältimiseks tuleb toituda tervislikult. Kasutage ka abivahendeid: poes käies ratastega ostukorve ning kukkumise vältimiseks madala kontsaga jalanõusid. Regulaarselt ja ohutult liikumine aitab ennetada osteoporoosi ja säilitada lihaste toonust, head koordinatsiooni ja tasakaalu. Osteoporoosi ennetamiseks on kasulik tarvitada kaltsiumi ja D-vitamiini.

Küsimuste tekkimisel helistage Reumaõe Nõuandeliinile 14408.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas ReumaKiri (kevad/2015)