Nädal tagasi juhtus meil täpselt sama asi. Mari avas silmad, läks täiesti paanikasse ja aina nuttis ja nuttis ja nuttis. Me ise arvasime, et see on sellest, et ta tahab oma lutti, aga kuna seda ei saa, selle peale röögib.
Täna muuseas täitub Maril 10 päeva ilma lutita, seega oli see esimene unepaanika hoog täpselt seal lutist loobumise aegu.
Eile juhtus see uuesti. Meie magasime Mariga õndsat und, samal ajal kui Kardo otsustas kella neljani hommikul xboxi mängida. Kui ta magama roomas, siis ma nihutasin natukene Mari, et Kardo voodisse mahuks ja...trall hakkas uuesti pihta. See oli lihtsalt nii õudne! Ta lihtsalt istus ja röökis, siis hakkas mööda tuba röökides tuiama, sülle ei tahtnud, ringi kõndida ei tahtnud. Lihtsalt oli täiesti hüsteerias.
Siis mulle meenus küll, et sõbranna just sellisest olukorras rääkis, aga kuna mul telefoni üleval ei olnud ja ma absoluutselt ei mäletanud, mis mu sõbranna tegi selle peale, et see hirmus unepaanika ära lõppeks, nõnda me siis seal selle räuskava lapsega istusime. Ühel hetkel käratasin ma Kardole, et kuna see üldse tema süü oli, siis hakaku ise seda olukorda lahendama. Selle peale kahmas Kardo lapse sülle ja tuli temaga alla.
Pani küll ukse vahelt kinni, aga ma kuulsin ikka, kuidas minu beebi lohutamatult röögib.
Mu peas käis läbi 194034903 mõtet:
- Ma ei taha mitte kunagi uut beebit, ma ei suuda sellist nuttu kannatada!
- KURADI KARDO, SEE ON TEMA SÜÜ!
- PAGANA MARI, MIDA TA RÖÖGIB?
- HAIGE INIMENE OLED SA MARIANN, KUIDAS SA LAPSE PEALE ÄRRITUD?
- Nii kahju on Marist...
- Nii kahju on endast...
- Nii kahju, et ma Kardoga mölisesin
- Aga samas see kuradi Kardo ajas lapse üles!
Nii need mõtted mu peas tiirlesid, kuni ma ei suutnud lihtsalt üleval lamada, samal ajal kui Mari all nutab. Tulin mina alla, kahmasin Mari sülle ja viisin ta uuesti meie voodisse. Kardo tuli ka. Mari istus meie voodi jalutsis, nuttis veel umbes 5 minutit, siis jäi äkitselt vait, pani silmad kinni, keeras külili ja jäi meile jalutsisse magama nagu koer.
Nüüd hakkasin siis kohe uurima, et mis see unepaanika on ja kuidas seda lõpetada. Teha eriti midagi ei olegi, sest tegelikult näeb laps lihtsalt eriti räiget õudusunenägu ja pole isegi mitte üleval.
Mis on unepaanika?
Öine hirm või unepaanika toimub sügava une faasis. Selles olukorras laps nutab, nuuksub, vähkreb või isegi tormab voodist välja. Kuigi ta silmad võivad lahti olla, ei ole ta ärkvel ja sinu kohalolekust teadlik. Öist hirmutunnet esineb 3-6 protsendil väikelastest. Need võivad alata juba 18-kuuselt, aga tüüpiliselt esinevad need alates 4.-5. eluaastast.
Kuidas öised hirmud õudusunenägudest erinevad?
Luupainajad esinevad REM-une ajal. Lapsel, kes on õudusunenägu näinud, on tõenäoliselt selge ettekujutlus, mis teda ehmatas, kuigi ilmselt enne 2-aastaeks saamist ei oska ta seda sulle väljendada. Ta võib karta ka tagasi magama jääda ja hommikul ta tõenäoliselt mäletab, et nägi öösel halba unenägu.
Teisalt, öised hirmud tekivad sügava une faasis. Need ei ole hirmutavad unenäod, vaid pigem ootamatud hirmureaktsioonid, mis juhtuvad, kui laps läheb ühest unefaasist teise. Need võivad kesta mitu minutit või kauem. Järgmisel päeval ei mäleta laps sellest midagi, sest see juhtus sügava une ajal ja seal ei olnud mingeid vaimseid pilte, mida meenutada.
Unepaanika on tegelikult üsna ealine iseärasus, aga põhjustab seda stress (uued olukorrad) või näiteks üleväsinuna magama minek. Ma ei mäleta, mis eelmisel Mari hüsteeriahool juhtus, aga eile oli tal küll unegraafik sassis. Kella ühe asemel läks Mari lõunaunne kell neli ja magas vaid pool tundi. Ööunne läks mugul alles pool 1. Ehk siis selliseid päevi tuleb veel usinamalt vältida.
Teha ei ole ka midagi. Mina eile proovisin seda, et hoian vägisi oma süles ja panen tuled põlema, see ajab lapse aga rohkem hüsteeriasse. Proovi lihtsalt rahulikuks jääda, jäta tuba hämaraks ja räägi lapsega rahulikul toonil. Umbes 30 minuti pärast jääb laps ise uuesti magama.
Mis vahe on unepaanikal ja õudusunenägudel?
Unepaanikal ja õudusunenägudel on mitu olulist erinevust. Õudusunenäod tekivad kiire une faasis ehk uneprotsessi märksa hilisemas järgus, tavaliselt varahommikul, samas kui unepaanika tekib aeglase une faasis öö hakul.
Õudusunenägude korral nähakse unes hirmuäratavaid sündmusi, mida pärast ärkamist on kerge meenutada. Samas unepaanika järel inimene tavaliselt ei mäleta, et midagi hirmsat oleks toimunud, ning unenäosündmuste asemel kogetakse sageli lihtsalt puhast hirmutunnet. Õudusunenägu nägevat inimest on lihtne äratada, kuid unepaanika all kannatajat on sageli väga raske unest äratada ning paanikahoog võib jätkuda veel mitme minuti jooksul pärast äratamiskatsete algust.
Kas kellelgi lapsel on kunagi veel sellist asja juhtunud? Täna ärkas Mari igatahes väga rõõmsameelselt :)
Kommentaarid