Näidaku kaal nii väikest numbrit kui tahes, anorektik soovib ikka veel peenemaks saada.Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
5. juuni 2015, 12:20

Anorektiku pihtimus: Sotsiaalmeedia muudab tüdrukud söömishäiretest väga haavatavaks (12)

"Jumal tänatud, et kui olin teismeline ja anoreksiaga kimpus, oli sotsiaalmeedia lapsekingades," räägib Nancy Tucker. Suhtlusmeedia kaudu leviv ilukultus ja karm konkurents muudab tüdrukud tema hinnangul söömishäiretest väga haavatavaks.

Praegu 21-aastane naine sattus esimest korda haiglasse, kui oli 12aastane ning võttis kaalus liiga palju alla. Nancy rääkis ajalehele Telegraph antud intervjuus, et tundis dieeti pidades, justkui võetakse teda eakaaslaste seltskonnas paremini vastu.

Mida rohkem ta kaalu kaotas, seda paremini ta end tundis, kuigi suhtus oma kehasse nagu masinasse. "Mida toitu, seda peenem keha," meenutab naine. Kuid ta ei olnud tulemustega kunagi rahul ja soovis olla üha peenem.

Nii lõpetas ta järjest erinevate toitainete tarbimise – esialgu eemaldas Nancy menüüst rasvad, siis süsivesikud ja lõpuks valgud. Kui enam polnud ühtegi ainet menüüst välja visata, lõpetas ta söömise üldse.

Siis sattus ta taas haiglasse, sest tema vererõhk oli ohtlikult madal ning tema süda ei suutnud normaalselt toimida, ka keha termoregulatsioon oli untsus.

Nancy ei ütle, kui palju ta kokkuvõtteks kaalu kaotas. "Anorektikud on äärmuslikud ning konkurentsile vastuvõtlikud, see võiks anda kellelegi eesmärgi oma kaalu veelgi madalamale saada," põhjendab ta lisades, et just seepärast on sotsiaalmeedia söömishäiretega noortele väga ohtlik. Seal üritatakse üksteist iga hinnaga üle trumbata.

Seejuures ema oli Nancyle otsinud abi – see, et tüdruk päevade kaupa ei söönud, tegi ema murelikuks. Arst aga nentis, et paljud teismelised söövad veidralt. Kui Nancy sõi, sõi ta vaid puu- ja köögivilju. "See on hea, need on tervislikud. Lihtsalt lisage veidi menüüsse ka kala," soovitas ta emale.

Ema tuli arsti juurest ära piinlikkustundega, sest talle tundus, et oli arsti aega ilmaasjata kulutanud. Kuid kui kaal kukkus veelgi, viis ta tütre uuesti arsti juurde. Tohter saatis tüdruku vastumeelselt vaimse tervise spetsialistide juurde.

Seal selgus, et Nancy on nii haige, et ta pandi viivitamatult haiglasse, söömishäiretega tegelevasse osakonda. Siis hakkas korduma muster: Nancy oli haiglas, kuniks kaal hakkas tõusma. Haiglast välja saades oli tüdruk maailma peale maruvihane ja üritas kaalu langetada veel madalamaks, kui enne haiglasse sattumist.

Lõpuks Nancy sai ka ise aru, et asjalood on halvad. Ennekõike tänu sellele, et jõud sai otsa: ta keha lõpetas normaalselt toimimise ning seetõttu kannatas igapäevaelu. Ta saab praegu ikka veel ravi. Naine usub aga, et tänu läbielatule ja soovile elada normaalset elu, suudab ta oma toitumishäiret ravi toel kontrollida.