Neevuste esimene vaatus (1)

Teismeeas veedetud sajad tunnid kõrvetava päikese all (mind peeti ühel suvel lausa neegriks), sessioonid solaariumis enne tähtsündmusi, nahaarsti juures käimise vältimine – mida rohkem põhjusi nahaarsti poole pöördumiseks oli, seda vähem tahtsin sinna minna.

Äkki saab nahakärtsutamise eest peapesu või veel hullem: avastatakse midagi, milles olengi ise süüdi? Alles enne 25. sünnipäeva võtsin südame rindu ja läksin nahakontrolli dr Niine nahakliinikusse. Nagu nende kodulehelt lugeda võib, on kogu keha nahauuring vähim, mida oma “paturegistri” lunastamiseks teha võin.

Õdus miljöö võttis maha pooled hirmudest ja viimsedki hajutas lahke abiarst Elen Vettus. Paljastan naha arstile vaatluseks, õigemini pildistamiseks, sest Elen Vettus salvestab nahamärgid kaameraga ja näitab neid hiljem arvutiekraanilt. Suurendatult näivad sünnimärgid lausa hiiglaslike maakaartidena ja kogenud silm näeb nende võimalikke probleeme.

“Nende õige nimetus on neevus. Sünnimärgid on inimesel sünnist saati, kuid neevusi tekib juurde kogu elu,” selgitab Elen Vettus. “Vaatame näiteks, et neevus poleks teistest tunduvalt tumedam, ebakorrapärase kujuga ega eelmise uuringuga võrreldes muutunud.” Lihtne ja kiire! “Seega võiksid inimesed igal aastal kontrollis käia.”

Neevused eemaldada vaid kirurgiliselt!

Põhjusi, miks end nahaarstile näidata, on eestlastel palju. Vettus toob näiteks UV-kiirgusdooside järsu vaheldumise ehk talvise aja lühirännakud lõõskava päikese alla või solaariumisse, mis on ohtlikum kui igapäevane ühtlane kiirgusdoos.

Lisaks on riskiteguriks eestlaste loomulik hele nahk, mis päikese käes kergesti ära põleb. Oma rolli mängib geneetika ja lapsepõlves saadud päikesepõletused. Kui loed kehal kokku üle 50 neevuse, asetab seegi su riskigruppi. Pärin, kas olen siis samuti riskigrupis, sest üle 50 sünnimärgi on mul kindlasti.

“Nii on kirjanduses öeldud. Seega tuleks kindlasti kord aastas kontrollis käia,” selgitab abiarst.

Kui ühes kliinikus järjepidevalt kontrollida, saab sünnimärkide pilte omavahel võrrelda, et märgata muutusi varakult. “Inimesi häirivad sünnimärgid, mis on nahapinnast kõrgemad ja jäävad pidevalt ette, kuid meie vaatame teistsuguseid neevusi, mis on hoopis ohtlikumad,” räägib Vettus.

Mullegi valmistab kõige rohkem muret otse rinnahoidja tugikaare alla jääv neevus, mis saab pidevalt hõõruda. Abiarst vaatab seda suurelt ekraanilt.

“Siin on näha punased triibud –veresooned. See on hõõrdumiskohal asetsevale neevusele iseloomulik ja sellega pole mingit probleemi.”

Elen Vettus soovitab jälgida ka taldu ja peopesi, kus neevusi ei tohiks leiduda. Ehmatan, sest meenub, et mu talla all just üks pruun plekike ongi. Vettus palub selle ette näidata ja teeb taas klõpsu. Kiire pilk ekraanile ja selgub, et ka see neevus on igati eeskujulik ja tuleks üle vaadata aasta pärast.

Vettus toonitab, et kui on soov lasta sünnimärke eemaldada, siis tuleks seda teha kirurgiliselt skalpelliga. “Laseriga ei tohi sünnimärke eemaldada! Nii kõrvetatakse naharakud ära ja seejärel pole neevust võimalik uuringutele saata, et selgitada, kas seal oli pahaloomulisi rakke või mitte.”

Sünnimärke eemaldatakse kohaliku tuimastusega, süst on natuke ebamugav, kuid edasi ei tunne patsient midagi.

Meenutan oma sõbrannat, kes oma suuri sünnimärke uhkusega kannab, kuid esimeste kiirte lähenedes katab need raske kreemikihiga. “Sellest pole kasu,” naeratab Vettus. “Risk ei peitu sünnimärgis, vaid terves nahas. Melanoom võib tekkida limaskestadele, talla alla, silma – mis tavaliselt päikest ei saa. Kogu nahka tuleks päikese eest kaitsta.”

Suur osa melanoomidest on juba nahale ilmudes melanoomid, mistõttu tasub tekkivatele märkidele tähelepanu pöörata. “Raseduse ajal tekib hormoonide tõttu neevusi juurde, seega ei tasu kohe muretsema hakata, kui mõni täpp juures on. Ohumärk on pigem sünni-märgi kasvamine lühikese aja jooksul.” Ka neevuse sügelus ja veritsus võiksid panna häirekellad tööle.

Päike ja nahavähk

Päevitamine on endiselt kõikide nahaarstide mure ja Elen Vettus loodab, et peatselt läheb läbi nende kliiniku algatatud eelnõu, et solaariumid keelustataks alaealistele, paljudes riikides on see juba praegu seaduses kirjas. Abiarst purustab ka noorte põhjendused, miks nad solaariumis käivad. “Sealt ei saa D-vitamiini ja see ei ravi aknet!”

Paraku on pruun jume noorte seas endiselt populaarne ja nahaarstidel tuleb aina rohkem diagnoosida pahaloomulisi kasvajaid.

“Melanoom on noorte elustiilihaigus. Saada selline diagnoos 20ndates on väga raske. Tihti võib kuulda lauset, et oleks ma vaid teadnud, et solaarium on nii ohtlik!” Tervena püsimiseks peab vältima intensiivset UV-kiirgust kella 10–15, katta end riietega, kasutada kreeme päikesekaitsefaktoriga vähemalt 30–50, millel oleks nii UVA- kui ka UVB-kaitse. Vali kreem, mis ei imendu, on valmistatud tsingi baasil ja jätab kehale valge kihi.

Aga ikkagi tahaks ju suvel pruuniks saada! “Iga inimese otsus on, kas olla pruun või olla terve. Kõik ei saa küll melanoomi, aga koleda naha küll, sest UV-kiirgus soodustab vananemist, pigmendilaikude teket ja kortse. Valge naha toon on kõige tervislikum ja see on ilus!”

ABCDE-reegel neevuste jälgimiseks
A – sümmeetria. Jaota neevus mõtteliselt neljaks ja jälgi, et need neli osa oleksid samasugused.
B – korrapärased ääred. Neevus ei tohiks olla sakilise, narmendava äärega.
C – värv. Neevus peaks olema ühtlast värvi, teiste neevustega samas toonis, mitte väga tume.
D – diameeter. Üle 5 mm diameetriga neevus on ohumärk. Samas võib melanoom olla ka väiksem kui 5 mm, normaalsed neevused aga ka läbimõõduga üle 5 mm.
E – muutused. Ohtlik on, kui neevus kasvab, kõrgeneb ja muutub kiiresti lühikese ajaga.