Melanoomi on võimalik moodsate vahenditega hõlpsalt tuvastada.Foto: LIIS TREIMANN
Keha
12. juuni 2015, 12:27

Lugu ilmus esmakordselt 2013. aasta maikuu Tervis Plussis.

Hormoonid ja melanoom (1)

Melanoom on seotud hormoonidega: melanoomiriski suurendab sünnituse edasilükkamine ning mehed põevad pahaloomulisi nahahaigusi naistest sagedamini.

Liialdamine päevitamisega ja solaariumiskäigud on küll melanoomide arengu olulised riskitegurid, kuid nende esinemissagedus ja haiguse kulg olenevad ka inimese soost.

Oleme harjunud mõttega, et hormoonid mõjutavad kasvajate arengut rinna-, emaka- ja munasarjakoes ning eesnäärmes, kuid kokkupuuted organismisiseste ja -väliste hormoonidega mõjutavad kasvajate teket ja kulgu ka mujal kehas, näiteks kopsu-, soole- ja maksakoes, ning avaldavad meestele ja naistele erisuguseid toimeid. Ka nahakoes mängivad hormoonid kindlat rolli.

Naissuguhormoonide ehk östrogeenide toime melanoomi tekkes ja arengus on teada, aga nende täpsem funktsioon ja mehhanism on veel üsna ebaselged.

Meestel esineb pahaloomulisi nahahaigusi sagedamini kui naistel ning soolised erinevused mõjutavad ka haiguse prognoosi. Melanoomi tekke tõenäosus on meestel 1,72% (ehk 1/58) ning naistel 1,22% (ehk 1/82). Vanusegrupis 60–79 eluaastat areneb see haigus meestel kaks korda tõenäolisemalt kui naistel.

Kõrgenev vanus ja kuulumine meessoo hulka on ka paksemate kasvajate (üle 2 mm) ohuteguriks. Meestel kipub melanoom tekkima kehatüve piirkonnas ning neil tõdetakse sagedamini ka haiguse kiiremat arengut, eriti üle 70aastastel. Melanoomi diagnoosijärgne suremus on meestel umbes kaks korda suurem kui naistel. Enne puberteediiga avaldub melanoom harva.

Meestel on nahaaluses koes rohkem nii veresooni kui ka naha pigmenti melaniini. Sellised erinevused kujunevad välja puberteedieas ja suurenevad vanusega, mistõttu võivad siin määravaks osutuda just hormonaalsed mõjurid.

Nii kogevad mehed päevitamise järel enamasti intensiivsemat ja kauem püsivat naha pigmentatsiooni kui naised, nad on altimad ka UV-kiirguse ja psühholoogilise stressi tekitatud immuunvastuse mahasurumisele nahas.

Seega peaksid mehed kokkupuutel intensiivse päikesekiirgusega olema eriliselt valvsad ning kaitsma end riietuse, peakatte ja päikeseprillidega.

Naistel jõuab melanoomide esinemisarvukus haripunkti nii lapse kandmise ajal kui ka menopausi järel. Lapseootusega kaasnevad hormonaalsed muutused mõjutavad melanoomi arengut ja rasedusaegsed melanoomi diagnoosid võivad viidata ka mõnevõrra kehvemale prognoosile.

Kuigi lapsekandmisega seotud muutused suguhormoonide tasemes võivad sünnimärkide suurust ja tumedust mõjutada, tuleb muutusi tähelepanelikult jälgida ja kahtluse ilmnemisel kohe arsti poole pöörduda. Eriti tähelepanelik on vaja olla siis, kui lapseootel naisel on kahtlasi sünnimärke mitu.

Ka melanoomi ja rinnavähi riskitegurites on sarnasusi. Nii paljulapselisust kui ka esimese lapse ilmaletoomist nooremas eas loetakse kaitsvaks faktoriks mõlema pahaloomulise kasvaja puhul. Esmaraseduse edasilükkamine 30. eluaastale lisab melanoomiriskile umbes 10% võrreldes lapseootusega 20aastaselt (või varem).

Kahe lapsega emal on melanoomi tekkerisk umbes 15% väiksem kui lastetul naisel.

Samas on varasema rinnavähidiagnoosiga naisel suurem melanoomioht ning vastupidi, melanoomidiagnoosiga naisel on rinnavähi tekkerisk võrreldes terve naisega mõnevõrra suurem.

Senised teadmised organismiväliste hormoonide (sh suukaudsed rasestumisvastased vahendid, hormoon-asendusteraapia ja viljastumist soodustavad ravimid) rolli kohta melanoomi tekkes ja arengus on veel vastuolulised ja ebaselged.

Esialgsed uurimused viitasid suurenenud riskile, viimased uuringud lubavad siiski arvata, et organismivälised hormoonid melanoomiohtu olulisel määral ei mõjuta. Arvatavasti võivad kokkupuuted kehaväliste hormoonidega varajases lapsepõlves ja puberteedieas avaldada melanoomi tekkele suuremat rolli kui menopausijärgne hormoon-asendusravi.

Kuniks seosed pole lõplikult selged, tasub säilitada ettevaatus, eriti kui kuulutakse riskirühma.

Melanoomirakkude käitumise sõltuvus hormonaalsetest näitajatest võib tulevikus avada uusi võimalusi nii ennetuses kui ka ravis.

Pea meeles!
• Sünnimärk – pigmendirakkude kogum, mis on inimese nahal sünnist saati.
• Neevus – elu jooksul lisanduvad pigmendirakkude kogumid.
• Melanoom – melaniini tootvatest rakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja. Melanoome on kõigist nahavähiliikidest küll vaid umbes kahekümnendik, kuid 75% kõigist nahavähi tagajärjel lõppenud inimeludest on seotud just melanoomiga. Võrreldes aastaga 1935 esineb melanoomi praegu peaaegu 18 korda rohkem!