Foto: PantherMedia / Scanpix
Pamela Eesmaa 11. juuni 2015 17:18
Uni on sama vajalik kui söömine. See taastab organismi töövõime ja laeb meid energiaga. Kui seda aga pole piisavalt...

Magamine

on loomulik seisund, mis võtab ligi kolmandiku ööpäevast. Sel ajal aju ja keha puhkavad, täites samal ajal elutähtsaid funktsioone, nagu hingamine ja südametöö.

Öine puhkus taastab lihaste, siseorganite, meeleelundite ja kesknärvisüsteemi töövõime ja laeb energiaga. Uni on vaid keha dünaamilise ja aktiivse tegutsemise aeg, mil toimuvad keerukad füsioloogilised protsessid. Hea, kvaliteetne uni on vajalik kõigile, eriti aga kasvueas noortele.

Unevajadus vanuseti

0–2 kuud 12–18 tundi ööpäevas
3–11 kuud 14–15 tundi
1–3 aastat 12–14 tundi
3–5 aastat 11–13 tundi
5–10 aastat 10–11 tundi
10–17 aastat 8,5–9,5 tundi
Täiskasvanud ja eakad inimesed 7–9 tundi

Millal otsida abi?

• Sul on raske magama jääda, ärkad öösiti tihti üles ja hommikuti liiga vara;
• oled ärgates endiselt väsinud ja see tunne saadab sind terve päeva;
• sul on raske autoroolis ärkvel püsida; sul on
probleeme kõrge vererõhuga, mis ei allu ravile.

Une viis staadiumi

1. Uinumine, umbes 20 minutit. Lihastoonus on mõõdukalt alanenud, südametöö ja hingamine aeglustuvad.

2. Kerge uni, kuni kaks minutit. Keha lõdvestub, lihastoonus alaneb. Selles staadiumis võib kohata ootamatuid lihasetõmblusi (näed näiteks kukkumist ja võpatad end üles).

3. pindmine uni, mis hõlmab uneajast umbes poole.

4. Sügav ehk deltauni. Lihastoonus on madal, silmad ei liigu. Magajat on raske äratada. Selles staadiumis esineb inimestel uneskäimist või -rääkimist.

5. REM-une faas, kiire ehk paradoksaalne uni. Sel ajal näeb inimene unenägusid. Tekib umbes 70–90 minutit pärast uinumist.

Vananedes

uneaeg lüheneb, muutub pindmisemaks ning väheneb sügava ja REM-une aeg, sagenevad öised ärkamised, uni muutub katkendlikumaks. Vanusega langeb organismis melatoniinitase, arvatakse, et eakate uneprobleemid võivad olla sellega seotud.

Melatoniin on käbikehas sünteesitav unehormoon. See reguleerib organismi bioloogilist kella, kutsudes esile une. Melatoniin on ka tugev antioksüdant, mis aitab organismil välja puhata, tugevdab immuunsust ning aitab säilitada organismi nooruslikkuse.

Teatud unehäirete ravis ja ajavahega harjumiseks pikkadel reisidel kasutatakse melatoniinipreparaate. Käsimüügist saab seda paljudes maailma riikides, kuid Euroopa Liidus on see retseptiravim.

Norskamine ja uneapnoe

Kui peale norskamise hakkavad painama öised hingamispausid, on tegemist unelämbustõve ehk uneapnoega. Sel juhul lõtvuvad ja vajuvad ülemised hingamisteed kokku kas osaliselt või täielikult.

Uneapnoe ajal langeb veres hapnikutase, suureneb süsihappegaasi sisaldus ning see kutsub esile aju hingamiskeskuse erutuse ja stressihormoonide paiskumise vereringesse. Nähtamatu vaenlasega võitlemiseks virgub aju, kiireneb südametöö ja tõuseb vererõhk.

Et tuua organismi lisahapnikku, peab keha öö jooksul kulutama lisaenergiat ja öise möllu tõttu ärkab inimene hommikul väsinult.

Uneapnoe sümptomid:

• norskamine,
• rahutu uni,
• hingamisseiskused ja katkendlik hingamine,
• öine higistamine ja tihe urineerimine,
• mälu ja keskendumisvõime halvenemine,
• kõrvetised,
• kaalutõus,
• pidev väsimus ja päevane unisus.

Pikaaegse unevaeguse korral

• nõrgeneb keskendumisvõime ja mälu,
• halveneb meeleolu,
• häirub seksuaalfunktsioon,
• suureneb rasvumisrisk,
• võivad välja areneda ainevahetus- ja südame-veresoonkonnahäired.

Paranda oma und!

• Püsi normkaalus ja ole päeval füüsiliselt aktiivne!
• Ära tarvita une parandamiseks alkoholi ega rahusteid!
• Vii sisse igapäevane unerutiin: uinu ja ärka kindlal kellaajal, tee rahulikke tegevusi hämaras tund enne uinumist, järgi sama režiimi ka nädalavahetustel.
• Hoia magamistoa temperatuur madalam.
• Ära tee rasket treeningut kaks-kolm tundi enne uneaega.
• Ära lülita öösel ärgates valgusteid sisse, sest tugev valgus stimuleerib organismi tootma hormoone, mida on vaja ärkamiseks.