Miks on käed karedad?

Marge Tampere (dermatoveneroloog): Kuigi nahahaigust ei saa kirja teel ega jutu järgi diagnoosida, arvan, et tegemist on lihtsa kontakt- ehk ärritusdermatiidiga, mida tavaliselt põhjustab sage pesemine, meie külm niiske kliima ja vale nahahooldus.

Kuiva naha tekkimisel võib olla erinevaid põhjusi: niiskuskadu naha pindmistes kihtides, nahapõletik, naha pidev ärritamine ja traumeerimine, kuuma veega pesemine, tugevatoimeliste pesemisvahendite kasutamine, madal temperatuur ja külm tuul, liiga kuiv õhk toas, välis- ja toatemperatuuri suur erinevus. Kuiv nahk on katsudes kare ja ebaühtlane, meenutab liivapaberit. Nahk võib olla punetav, tuhm, helbeline, kuivade ketendavate laikude ja isegi lõhedega. Sageli see sügeleb, torgib ja valutab.

Nahakuivust võib põhjustada ka nahahaigus, kõige sagedamini ärritav kontaktdermatiit, atoopiline dermatiit, allergiline kontaktdermatiit ja psoriaas. Ka muud organismi üldhaigused tekitavad nahakuivust (nt diabeet, kroonilised neeru- ja maksahaigused, kasvajad, kilpnäärme alatalitlus). Samuti võivad naha kuivaks muuta ravimid (diureetikumid, antiandrogeensed ja akneravimid jm).

Oluline on ka toitumine. Ühekülgne toit, mikroelementide (tsingi) ja asendamatute rasvhapete puudus organismis tekitab nahakuivust. Kuiva ja ketendava naha korral võib konsulteerida nahaarstiga, et leida sobivaim hooldusvahend. Arst paneb ka diagnoosi ja määrab ravi.

• Pärast käte pesemist kasuta alati KOHE rasvasemat kätekreemi või salvi.

• Kreemita käsi mitu korda päevas.

• Tooted, mis sisaldavad uureat, pehmendavad hästi nahka ja võivad aidata vältida lõhede teket.

• Vähenda kokkupuudet veega nii palju kui võimalik ning kasuta nõudepesuks ja muudeks märgadeks töödeks majapidamiskindaid (soovitatavalt puuvillase voodriga).