Neurodermiit – moodsa aja tõbi, mis võib rikkuda kogu puhkuse

"Neurodermiit on tüüpiline meie ajastu haigus, mida esineb inimeste seas vägagi palju. 1-7 aastastest lastest kimbutab see 10-15%, täiskasvanud elanikkonnast arvatakse näiteks Saksamaal selle küüsis olevat 3%," juhatas eile Tallinnas toimunud loengu "Mis põhjustab allergiat ja ülitundlikkust" sisse Saksa dermatoloog-allergoloog ja antroposoofiline arst Lüder Jachens.

Jachensi sulest on lisaks kümnetele publikatsioonidele ilmunud ka raamat holistilisest lähenemisest erinevate nahaprobleemide ravimisel.

Soodumust saab hinnata väliste märkide järgi

Tallinnas rääkis ta, et peamiselt tuntakse kahte nahapõletiku vormi. "Atoopiline ekseem on ebatüüpilisi reaktsioone andev ning endogeenne ekseem sisemistest põhjustest tulenev haigus," rääkis Jachens. Neile lisandub tänapäeval aga neurodermiit kui närvisüsteemist tulenev nahapõletik.

Dermatoloog-allergoloogi sõnul on paljudel inimesel eelsoodumus neurodermiidiks olemas.

Esiteks viitab sellele naha kuivus – kui naha pealmisel kihil pole rakkude vahel piisavalt rasva ning naha niiskusetase on madal, pole sellel ka piisavalt vitaalsust enda taastamiseks. selline nahk on välistele vormijõududele vägagi vastuvõtlik ning seepärast on, nagu ütleb Jachens, neorodermiitikutel kortsud alalaul suunaga silmanurgast väljapoole. "Seda lisakortsu võib tähendada juba imikutel," märkis ta.

Ka on neurodermiitikute huuled väga kortsulised ja need muutuvad talvel erakordselt kuivaks, peopesad ja jalatallad on kaetud tugeva ja tiheda joontevõrguga. Eriline märk on aga laubal, juustepiiril, kus parempoolses ajupiirkonnas kipuvad juuksed kaarega üles hoidma. "Ka kõige parem Tallinna juuksur pole võimeline neid sirgeks kammima," viskas Jachens nalja lisades, et nende loetletud märkide järgi on võimalik neurodermiidile kalduvus 20 meetri pealt kindlaks teha.

Ka on sellistel inimestel reeglina ülitundlik nahk, kuna moodne inimene tajub maailma närvilõpmete kaudu. See omakorda toob aga kaasa olukorra, kus inimene ei talu mikromassaaži ehk on näiteks villaste asjade suhtes ülitundlik.

Neurodermiit kerkib Jachensi sõnul enamasti esile aga just stressi tulemusena. Seejuures ei pea stress olema teadvustatud, sellel ei pea olema eelsignaale. Näiteks toob ta olukorra, kus kolmeliikmelises töökollektiivis on kaks inimest läinud puhkusele ja kolmandal on seetõttu mitu korda rohkem tööd. Lisaks haigestub sel inimesel kodus naine ja tekib lisavajadus hoolitseda laste eest. "See inimene tuleb kõigega suurepäraselt toime, sest ta on kiire ja intelligentne. Samas märkab ta, et liigse närvipinge tõttu ei saa ta õhtul magada," rääkis arst.

Kui paari nädala pärast on kolleegid tööl tagasi ja naine terve, jääb see inimene ise puhkusele. Ja siis tekibki tal ekseem. "See olukord sarnaneb nädalalõppudel tekkivatele migreenihoogudele ehk järsu koormuse vähenedes organism lõõgastub ning puhkeasendis tekib selles põletikuline protsess," hoiatab Jachens, et suur tõenäosus neurodermiidi ilmnemiseks ongi just puhkuseperiood.

Lisaks emotsionaalsele pingele suurendab ekseemide tõenäosust ka moodne tehnoloogia ehk pidev töö arvutiga, sageli helisev telefon ning videomängud, mis ei lase inimesel end hetkekski lõdvaks lasta.

Enim esineb seda tõbe tööstusrahvastel

Jachens tõi välja, et neurodermiit esineb peamiselt piirkondades, mis on kesknärvisüsteemile lähemal ehk näiteks silmade ümbruses, näos, kaelapiirkonnas ja õlgadel. "Inimese elus kehtib seadus, et kui ta on väga aktiivne oma meeltes, suudab ta selle võrra vähem jõudu kulutada mujal. Hingeliselt väljapoole suunatud aktiivsus jätab vähem jõudu sisemusega tegelemiseks," selgitab ta seda. Seepärast on neurodermiitikutel reeglina ka nõrk seedimine, nad ei talu paljusid toiduaineid.

Piirkonniti esineb neurodermiiti Jachensi sõnul enim Lääne tööstusrahvaste juures ja Kesk-Euroopas, samuti Jaapanis. "Baltikumis on seda veel vähem, sest 50 aastat Nõukogude võimu all elamist pärssis siinset arengut ning sellel on oma mõju ka inimeste tervisele. Olen märganud, et siinsed lapsed on rohkem lapsepärased ning see kaitseb neid ka erinevate allergiate eest," lausus Jachens nentides, et mida rohkem siinne majandus areneb, seda enam hakkab esinema ka nahahädasid.

Seda saab ära hoida, kui iseend oma tegemistes mitte ära unustada.

Saksa dermatoloog-allergoloog ja antroposoofiline arst Lüder Jachens.