Keha

Kaitseväe kehalise harjutuse testi läbis vabatahtlikult 330 inimest 

Silja Paavle, 11. juuni 2015, 10:31
"Mehed vormi" projektis osalejad said võimaluse tutvuda Ämari sõjaväelennuväljaga. Evert Eero oli üks õnnelik osaleja, kes sai võimaluse lennata ka helikopteriga. Foto: Erakogu
"Hakkasin jaanuaris harjutama ja aprillis sain maksimumi kätte. Jooksmise asemel valisin rattasõidu – et oleks huvitavam. Kätekõverdusi ja istessetõuse pidin harjutama," räägib 59-aastane Tiit Jüriöö, üks 330 inimesest, kes võttis vastu meeste spordiväljakutse ja läbis vabatahtlikult kaitseväe kehalise harjutuse testi.

Tiit Jüriöö lisab, et tegi testi koos 35-aastase pojaga, kellel erinevalt isast maksimumpunkte saavutada ei õnnestunud.

Samal teemal

Kaitseväe üldfüüsilise testi sooritaja peab tegema kahe minuti jooksul maksimaalse arvu kätekõverdusi ja istessetõuse ning jooksma aja peale 3,2 kilomeetrit. Osalejad registreerisid oma tulemused programmi veebilehel mehedvormi.ee, mis aitas välja arvutada punktisumma ja võrrelda enda tulemusi kaitseväes kehtivate nõuetega. Nõuded arvestavad testi sooritaja vanust ja sugu, maksimaalne saavutatav tulemus on 300 punkti.

Mehedvormi.ee veebikülg avati Eesti Tervise Fondi algatatud meeste terviseedendusprogrammi „Mehed vormi" raames. Kokku sooritas programmi raames tänavu jaanuarist maini testi ja parandas oma tulemusi 300 meest ja 30 naist. Programmi noorim osaleja oli 12 ja vanim 66 aastane, kõige enam enda proovile panijaid oli 20-35 aastaste seas.

Eesti Tervise Fondi juht, Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind on selle tulemusega rahul, sest see aitas teadvustada liikumisharjumuste kujundamist võimalikus varases eas ning eriti meeste seas. Merilinnu sõnul on üldteada kurvad faktid, kuidas mehed elavad naistest kümme aastat vähem ning veresoonkonna haigused, näiteks infarkt ja insult on keskealiste meeste surma põhjuseks kolm korda sagedamini kui naiste puhul. Neid tõbesid on aga võimalik just enda vormishoidmisega ennetada, liikumisharjumustele lisaks on oluline ka tervislikult toituda, oma kehakaalu jälgida ning hoiduda alkoholi ja tubakaga liialdamisest.

„Paljudes Tallinna gümnaasiumides sooritatakse kaitseväe testi kehalise kasvatuse tunni raames juba praegu, kavatseme seda teha järgmisel aastal ka meie koolis. Testiks valmistumine ei nõua kulukat varustust või treeningutingimusi ning annab adekvaatse pildi testi sooritaja füüsilisest vormist," ütles Prantsuse lütseumi kehalise kasvatuse õpetaja Urmas Kokk, kes ka ise programmis osales.

25-aastane Tartu Ülikooli tudeng Evert Eero saavutas kaitseväe testis ühe punkti maksimumist vähem ehk 299 punkti. „Olen ajateenistuses käinud, teen koos kolme sõbraga igal aastal korra kaitseväe testi oma lõbuks. Kaitseväe testi on lihtne teha neil, kes igapäevaselt trenni teevad," lausus mees, kes oli ka üks programmi loosiauhindade võtjaist. Evert sai nimelt kaitseväe helikopteriga lennata. Ka programmis osalenud naine Kerli Paas (37), kes tegi testi puhtalt huvi pärast, leidis, et regulaarselt trenni tegevale inimesele on kaitseväe test igati jõukohane.

Eero Merilind rõhutab, et kaitseväe kehalise testi abil saab end pidevalt vormis hoida ilma eriliste vahenditeta – nii kätekõverdusi, istessetõusu kui ka jooksmist on võimalik harrastada igal ajal ja igas kohas. "Pidevalt neid harjutusi tehes tulemused paranevad ning nii ka kehaline vorm," julgustab ta end lihtsate vahenditega vormis hoidma.
Eesti Tervise Fond algatas programmi „Mehed vormi" koostöös kaitseväega, tegevusi loodetakse jätkata ka uuel aastal.