Vähihaiged Eestis vajaksid enam meeskondlikku tervishoiutöötajate tähelepanu (2)
Elanikkonna vananemise tõttu on juhtude arv kasvava tendentsiga, ent ühiskonna teadvustamisega ja skriiningu programmi abil avastatakse enamus juhtudest varajases staadiumis. Eestis on olemas Euroopa tasemel ravi ja diagnostikavõimalused, aga näiteks liiga paljud rinnavähijuhtumid (umbes 25%) avastatakse juba levinud staadiumis, ja seetõttu on ka Eesti vähipatsientide ennustatav eluiga Euroopa keskmisest madalam. Et elulemuse statistikat parandada, peavad suurema panuse andma Eestis tervishoiu eest vastutavad isikud, terviseedendajad ja loomulikult ka patsiendid ise. Eesti ühiskonnas on jäänud liiga suur vastutus arstidele, sest suures plaanis tegelevad ainult arstid Eestis vähi ennetuse, teadvustustöö ja ka raviga. Kas on see nii?
Eesnäärme- ning rinnavähk
Oleme aastaid töötanud ja spetsialiseerunud enam kahele paikmele: eesnäärmevähk ning rinnavähk. Enamikke rinnavähi diagnoosi saanud naistest opereeritakse. Selleks võib olla mastektoomia ehk rinna täielik eemaldus, rinda säästev sektori lõikus, lümfisõlmede eemaldamine või rinda taastav operatsioontsioon. Kõik need kirurgilise sekkumise viisid võivad oluliselt mõjutada inimese suutlikkust teha igapäevaseid toimetusi. Operatsiooni või kiirituse järgselt tekkinud valulikkus, jäikus ja turse võivad põhjustada käe nõrkust ja liikumispiiratust. Seetõttu on oluline teha harjutusi, et taastada ja säilitada käe normaalne liikuvus ja jõudlus. Harjutuste tegemine koos süvahingamisega intensiivistab ka lümfisüsteemi tööd ning võib aidata turset vähendada ja kontrolli all hoida.
Kui lümfisõlmed on rinnavähi tõttu eemaldatud või on patsienti kiiritatud, siis erineva kirjanduse järgi tekib keskmiselt 30%-l patsientidest käsivarres ja sama poole õlapiirkonna, abaluude ja rindkere osas lümfostaas esimese 12 kuu jooksul. Kõikide ülejäänud juhtude korral pole turse mittetekkimise garantiid ehk see tõenäosus jääb kuni elu lõpuni.
Eesnäärmevähiga rakendatakse täna Eestis enim radikaalset prostatektoomiat ehk eesnäärme täielikku eemaldamist. Lõikuse järgselt vajavad mehed tõhusat ja pikaajalist vaagnapõhjalihaste treeningut uriinipidamise saavutamiseks. Kui on tehtud säästev lõikus, siis tegelikkuses on erektsiooni saavutamine võimalik, kuid siin on vajalik nõustamine ja taastusravi. Lümfisõlmede eemaldamise tõttu ja kiirituse järgselt on samuti probleemiks hilisemad alajäsemete lümfitursed ning tursete tekkimise risk jääb samuti kuni elu lõpuni.
On väga palju, mida iga naine ja mees saab ise ära teha enda aitamiseks ja oluline on sellejuures pidevalt ennast jälgida. Kõik patsiendid peaks käima füsio- ja lümfiterapeudi vastuvõtul enne lõikust ja kindlasti pärast lõikust, samuti keemia- ja kiiritusravi ajal.
Oluline harjutuskava
Õige käsitluse järgi peaks enne rinnavähilõikust mõõtma õlaliigese liikuvusnurgad ning pigistusjõud, samuti selgeks õppima ka harjutuskava õlaliigese liikuvuse ja jõu parandamiseks peale lõikust. Harjutustega on hea alustada enne lõikust. Mõõtma peaks ülajäsemete ümbermõõdud Truncated Cone meetodil, et oleksid algandmed, millega võrrelda lõikusjärgselt erinevusi ja varakult avastada tekkiv lümfiturse. Uute uuringute järgi peaks alustama enne lõikust ka spetsiaalsete sidekoe manipulatsioonidega rinna ja kaenlaaluse piirkonnas ning täpselt sama tegema ka kindla aja möödumisel pärast lõikust. Sellega on saavutatud oluliselt kiirem taastumine ning väiksem patsientide arv, kellel hiljem lümfiturse tekib.
Eesnäärmevähi puhul näitavad teadustööd, et parim taastumine saavutatakse siis, kui samuti enne lõikust õpitakse selgeks ja alustatakse 4 nädalat enne lõikust vaagnapõhjalihaste treeninguga.
Kuna ülekaal suurendab oluliselt lümfiturse tekkeriski ja kuna keemiaravi põhjustab südamepuudulikkust, siis on mõlema puhul oluline aeroobne treening. Näiteks kõndimine aitab vältida liigse kehakaalu tekkimist või seda alandada ja tõstab aeroobset võimekust. Kõndimas võiks käia 4-5 korda nädalas kokku kuni 300 minutit. Uuringud on tõestanud, et selline tegevus vähendab ka vähi taastekke riski ca 40% rinnavähi ja soolevähi puhul.
Kui me arvestame 5 aasta elulemust ja vähiravi järjest paremat tulemuslikkust, on meil väga palju „kroonilisi haigeid", kes vajavad elu lõpuni „ravi": taastusravi, õendusabi, koduõendust, iseseisva õe vastuvõtte jne. Normaalne on et ka hospiitsides ja palliatiivravi osana rakendatakse taastusravi. On ka iseseisva õe vastuvõtud, kus näiteks tupesisese kiiritusravi patsientidele õpetatakse tupe ekspanderi kasutamist, et armistumise tõttu tupeseinad ei sidekoestuks ega aheneks ning säiliks patsiendi seksuaalsus. Näiteid on palju teenuste ja spetsialiseerumiste kohta, mida Eestis ei ole, kuid mille peale võiks õpingute ajal hakata mõtlema ja end ise suunama.
Uskuge mind, vähipatsiendid on ise väga motiveeritud ja ülitänulikud.
Loo autorid on mõlemad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vilistlased ning töötavad ortoosi- ja tursekeskuses Bauerfeind.
Artikkel ilmus algselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakirjas Tervist!.
Väga paljud on küsinud, kuidas saaks mulle abiks-toeks olla. Nüüd on see hetk, kus on tõesti abi vaja, sest maailma luuüdi pangas ei leidu mulle sobilikku doonorit. Prooviks ei ole vaja anda luuüdi, võetakse ainult vereproov. Proovi saab anda Pärnus, Tartus ja Tallinnas (Vereproov saab Ädalas ja Narva mnt foorumis anda ). Ja kui mina ei peakski endale doonorit leidma, siis võite selle teoga teha kellegi teise väga õnnelikuks ja kinkida talle elu