Foto: PantherMedia / Scanpix
Meeled
12. juuni 2015, 16:31

Näri nätsu ja väldi ukseavasid: viis üllatuslikku tegevust, mis aitavad mälu turgutada

Mälu saab igapäevaselt treenida. Õigupoolest peakski mälutreening olema inimese jaoks igapäevane töö.

Õnneks pole mälu treenimiseks ja meeldejätmise soodustamiseks vaja teha mingeid keerulisi tegevusi. Teadlased leidsid, et üllatuslikult turgutavad mälu ka üsna tavalised ja igapäevased tegevused, kirjutab GeniusBeauty.

Selja sirgena hoidmine. Emad, vanaemad ja ka esimene õpetaja rõhutavad lastele traditsiooniliselt, et küürus inimesed ei meeldi kellelegi, sundides nii lapsi oma kehahoiakut järgima. Neil on õigus, kuigi põhjendus on vale. San Francisco ülikooli teadlased leidsid, et sirge selja hoidmine suurendab hapniku juurdevoolu ajju 40% ning see aitab parandada mälufunktsioone. Seega – hoia nii istudes kui seistes selg sirge!

Silmade kinnihoidmine. Igaüks mäletab hetke, mil keegi klassikaaslaste seast üritab tahvli ees seistes kinnisilmi halvasti pähe õpitud luuletust ette lugeda. See instinktiivne käitumine toimib, kinnitab ka Inglismaal Surrey ülikoolis läbi viidud uuring. Kinnisilmi möödunut meenutades suudavad inimesed anda detailsemaid ja täpsemaid vastuseid.

Ukseavade vältimine. Kõlab kummaliselt, kuid Notre Dame Ülikooli teadlased leidsid, et ukseava läbides kaovad inimese peast lühiajalisse mällu kogunenud teabekillud kui peoga pühitult. Siiski ei maksa kõigist ustest eemale hoida, pigem on abi sellest, et kui sulle ei meenu, mida vannitoas mõtlesid, mine sinna tagasi.

Ebatavaliste fontide kasutamine. On teada, et kirjastiile tajuvad inimesed erinevalt – mõni on lihtsalt ja kiiresti loetav, teine väsitab silmi juba pärast paari sõna lugemist. Seepärast katsetatakse ka näiteks veebikeskkonnas ja raamatute trükkimisel erinevaid fonte kitsilt. Kuid Princetoni ja Indiana ülikooli psühholoogid leidsid, et tavatute fontide lugemine viis selleni, et inimesed mäletasid loetut rohkem. Teadlased selgitavad seda sellega, et raskemini loetavatest fontidest ei lase inimesed silmadel niisama lihtsalt üle libiseda ning nad loevad teksti põhjalikumalt. See paneb neid omakorda asja üle mõtlema ning sestap mäletavad nad asju ka paremini.

Komöödiasarjade vaatamine. Teadlased kinnitavad: pooletunnine naer parandab mälu. Seda saab seletada asjaga, et naer vähendab kortisooli teket, kortisool on hormoon, mis võib põhjustada närvirakkudes kahjustusi. Lisaks soodustab naer endorfiinide teket, need hormoonid parandavad aga meeleolu ja parandavad mälu.

Nätsu närimine aitab keskenduda ülesannetele, mis eeldavad püsivat tähelepanu pikaks ajaks.

Märkmete käsitsi tegemine. Kaasajal eelistavad inimesed kirjutada kõik üles süle- või tahvelarvutitesse. Pimetrüki valdamine võimaldab kiirelt üles tähendada suurt hulka teavet, kuid meeldejätmise seisukohalt on käsitsi kirjutamine efektiivsem.