Hambahaldja seitse sõpra - kuidas tagada, et hambad välja ei kukuks? (1)

1. Hambahari. Hambaharjade valik on väga lai, kuid siiski on mõningad nüansid, millest valikul lähtuda. Esiteks on olemas kaht tüüpi hambaharju: manuaalsed ja elektrilised. Hambahari peaks olema pehme (soft), tihe ja võimalikult väikese peaga, siis ulatab ta ilusasti puri- ja tarkusehambaid pesema.

Hambaharja kuju valik on poelettidel väga kirju, kuid üldjuhul saab sirge, tavaliste ümarate harjastega harjaga hambad kõige puhtamaks.

Hambahari on soovitatav vahetada uue vastu iga kahe-kolme kuu tagant või isegi tihedamini, kui harjased on juba laiali vajunud, samuti pärast nakkus­haiguse (külmetus jms) põdemist. Olemas on ka indikaatoriga hamba­harjad, millel on küljes sinised harjased. Kui harjased on muutunud kahvatusiniseks, tuleb uus hamba­hari muretseda. Kummi­konstruktsiooniga hambaharjad ei ole kõige paremad, sest vahed harjaste vahel on liiga suured ning raskendavad hambapinna puhastamist.

Elektrilised hambaharjad pole mõeldud ainult lastele, vanuritele või puudega inimestele, vaid kõigile, sest uuringute järgi on nendega pestes tulemus efektiivsem. Ka elektriline hambahari peab olema pehme. Enne elektrilise hambaharja ostu võiks kindlasti hambaarstiga konsulteerida, et teada saada, milline on just sinu jaoks sobivaim.

2. Hambapastasid on väga palju ning erineva fluoriidi (naatriumfluoriid, amiinfluoriid) sisaldusega (Eestis alates 500–1100 ppm).

Kui joogivee fluoriidisisaldus on suur (üle 2 mg/l), siis tuleks kasutada hoopis fluoriidivaba hambapastat.

Fluoriid tugevdab hambaemaili. Et fluoriidi mõju kauem püsiks, ei tohiks suud pärast pesu veega loputada, vaid pasta lihtsalt välja sülitada.

Valgendavate pastade pideva kasutamisega peaks ettevaatlik olema, kuna need sisaldavad abrasiivseid osakesi, mis lõppkokkuvõttes kahjustavad hambaid ja igemeid ning tekitavad muid defekte.

Tundlikele hammastele on mõeldud kaaliumnitraadiga pastad, mis vähendavad hammaste tundlikkust ja milles on rohkem (1450 ppm) fluoriidi kui tavalistes hambapastades. On ka kloorheksidiini sisaldavaid geele ja pastasid – neid kasutatakse siis, kui on probleeme igemetega, kuid kõigepealt tuleb sellest alati rääkida oma hambaarstiga.

Soovitan hambapastat teatud aja jooksul vahetada, kas või siis, kui tuub saab tühjaks.

3. Suuhooldusvedelik. Igapäevaseks suuhügieeniks pole suuloputusvedelik vajalik. Kui tekib soov või vajadus seda kasutada, tasub kindlasti enne oma hambaarstiga konsulteerida.

Veel üks abivahend, mis aitab samuti nagu suuloputusvedelikki halva hingeõhu vastu, on keelekaabits, millega saad eemaldada keelelt katu ja bakterid.

Halvast hingeõhust või ebameeldivast maitsest suus räägi oma hambaarsti või suuhügienistiga, sest esmalt on vaja välja selgitada põhjused.

Ettevaatlik peaks olema suuloputusvahendiga, mis sisaldab kloorheksidiini, kuna pikaaegsel kasutamisel muudab see hammaste tooni ja võib ajutiselt häirida ka maitsmismeelt. Selle, kui pikalt peaks kestma kuur kloorheksidiini sisaldava suuhooldusvahendiga, määrab hambaarst.

Pärast kuuri tuleb kindlasti aasta vahet pidada. Tavaliselt vajavad niisugust kuuri patsiendid, kellel on probleemid igemetega, kroonilised igemepõletikud (gingiviit, parodontiit) või olnud suuõõne operatsioon.

4. Hambaniit. Kõige tähtsam on suuhügieenis katu eemaldamine hambalt või hamba­vahelistelt pindadelt. Kuna hambaharja harjased ei ulatu hambavahedesse, on oluline abivahend hambaniit, mida tuleb kasutada iga päev enne hambapesu toidujääkidest vabanemiseks, et hambapasta paremini hambavahedesse pääseks. Algajatele soovitan alustuseks vahatatud hambaniiti, et ei vigastaks iget – vahatatud hambaniit on libedam.

Võta umbes 20 cm pikk jupp hambaniiti ning mähi otsad kolm-neli korda ümber parema ja vasaku käe keskmise sõrme. Ülemiste hammaste vahede puhastamiseks “sisesta” hambaniit pöidla ja nimetissõrme abil. Alumiste hammaste vahede puhastamiseks lükka hambaniit hammaste vahele nimetissõrmedega, hoides hambaniiti (3–5 cm) tugevasti sõrmede vahel.

Kui hambad on omavahel väga tugevas kontaktis, siis liiguta hambaniiti õrnalt edasi-tagasi. Hambaniiti ei tohi igemetesse suruda! See võib igemeid vigastada. Puhasta kogu igemevagu, libistades hambaniidiga üles-alla liigutustega vastu hambapinda ja igemeserva alla. Küsi hambaniidi kasutamise kohta julgelt nõu ka hambaarstilt.

Pärast harjutamisperioodi võiks osta tavalist hambaniiti. Uuringute järgi jäävad vahatatud hambaniidilt vahaosakesed hambavahepinnale, kuhu see­järel kinnitub katt. Kui pesta hambaid hoolikalt ja niiditada hambavahesid, vabastades hambapinnad katust, siis ei teki hambakivi, igemepõletikku (kui ei ole tõsisemat haigust) ega kaariest.

Katt, mis on pikalt igemete ääres ja hammaste vahel, kokkupuutel süljega (sisaldab kaltsiumisoola) kivistub. Ka ortodontiliste seadmete, implantaatide ja sildadega patsientidel on oluline kasutada neile sobivat hambaniiti. Õige niidi aitab valida hambaarst või suuhügienist.

5. Vaheharjad. Enne nende kasutuselevõtmist on soovitatav ära käia oma hambaarsti juures, kes mõõdab ära hambavahed ja annab soovituse, millist ja kui suurt hambavaheharja kasutada või kas see on üldse vajalik. Tikud ja vaheharjad on suurte hambavahede puhastamiseks. Vaheharjad on markeeritud värvilise kodeeringuga, iga värv tähendab kindlat mõõtu. Hambavahele mitte sobivat vaheharja kasutades vigastad iget.

Hambaorgid, mida võib leida igas köögis ja söögikohas, ei ole mõeldud hambavahede puhastamiseks, vaid ainult kiireks söögijääkide eemaldamiseks. Olemas on ka silikoonist stikid. Nende ots ei ole nii terav kui hamba­orkidel ja need ei vigasta iget.

6. Näts. Viimasel ajal on närimiskummist väga palju juttu olnud. Arvamusi on palju ja erinevaid. Närimiskumm hoiab suud kaua värskena ning aitab mingiks ajaks peletada nälja­tunnet. Näts ei hoia kaariest ära, kuid närimine stimuleerib süljeeritust, mis aitab neutraliseerida kaariest tekitavaid happeid.

Soovitatav on nätsu närida pärast söömist ja võimalusel valida ksülitooliga närimiskumm. Ksülitool on suhkru­asendaja, looduslik magusaine, mida toodetakse kasepuidust. Ksülitool on organismile kasulikum kui sünteetilised magus­ained.

Uuringud näitavad, et ksülitool ei paranda olemasolevaid hamba­auke, kuid mikrovigastused hamba­emailis võivad taanduda. Loomulikult ei asenda ksülitoolinäts hambaharja ega regulaarset hammaste kontrollimist hambaarsti juures.

7. Pese õige tehnikaga! Õige hambapesutehnika on väga oluline. Hambaid on soovitatav pesta 2–4 minutit hommikul ja õhtul 30–45 minutit pärast söömist.

Hoia hambaharja nagu pliiatsit käes, siis ei suru sa liiga tugevalt hammastele peale ja hari ei vigasta igemeid ega kahjusta hambaemaili.

Alusta hambapesuga hambakaare tagumiste hammaste keelepoolsetelt pindadelt, liikudes teisele poole. Siis pese põsepoolsed ja lõpuks hambumispinnad. Et puhtaks saada esihammaste taga­küljed, hoia harja püstiasendis.

Hambaharja liigutatakse vibreerivate liigutustega. Hoia harja hambal 45kraadise nurga all, nii et harjased läheksid igemeääre ja hamba vastu, pestes kaks hammast korraga.

Pärast harjamist kontrolli hamba­pinnad keelega üle – kas on siledad.

Lapsed ei vaja vanemate abi hammaste pesemisel enam siis, kui nende käekiri on ilus ja loetav. Kuni selle ajani peavad vanemad lapsi hammaste pesemisel abistama.

Soovitan kindlasti kord aastas (igeme­haigustega iga kolme kuu tagant) teha professionaalset hambapuhastust: hambakivi eemaldatakse ultraheli­otsikuga masinaga või käsiinstrumendiga igemete äärest, alt ja hammaste vahelt, katt eemaldatakse soodapesuga, tehakse poleerpastapuhastus ning lõpus kaetakse hambad fluoriidpreparaadiga, samal ajal õpetatakse hambaniidi käsitsemist suus ja demonstreeritakse hambapesu mudeli peal. Sinu hambad ja su tervis on selle spaaprotseduuri eest väga tänulikud!