Meeled

Lugu ilmus esmakordselt 2014. aasta maikuu Tervis Plussis.

Perekond teelahkmel - kas jätkata või minna lahku? 

Reeli Maasikamäe, 16. juuni 2015, 17:20
Foto: PantherMedia / Scanpix
Enam ei pane perede lahkuminek kõrvalisi üllatuma. On küll kurb, kuid lahutus on tavaline järg koos elamisele, kodu rajamisele ja laste saamisele. Miks kriisist välja ei tulda?

“Keegi ei abiellu selleks, et hiljem lahku minna. Lahkuminek pole inimeste südamesoov, vaid pigem allaandmine. Seda tehakse tihti ikka kurbuse või vihaga,” ütleb suhteterapeut Sille Jõgeva.

“Samas oskusi kriisi lahendada ei ole ja pole ka kelleltki õppida, sest ka vanemad on sageli lahutatud ja sõbrad-tuttavad teevad sedasama,” analüüsib terapeut.

Samal teemal

Ta möönab, et vahel tõesti, näiteks kui peres valitseb ohtlik vägivald, on lahutus õigustatud. Enamik inimesi aga, kes lahutavad, on toredad ja teineteisest hoolivad, kuid ei oska oma suhet niimoodi hoida, et see kriisi ajel ei laguneks.

Konfliktifaasid ja kriisid vürtsitavad iga suhet. Targalt käitudes järgneb madal­seisule alati uus teineteise leidmine ja veelgi sügavam armastus.

“Konfliktifaas tuleb enamasti ootamatult. Järsku avastatakse, et partneriga ollakse eriarvamusel. Tekib pettumus ja mõtted, et äkki ma pole ikkagi õige inimesega koos, sest kui ta mind armastaks, siis ta ju nii ei teeks,” toob terapeut välja häirivad salamõtted. Selles punktis sõltub suhte tulevik sellest, kuidas paar kriisi lahendama hakkab. On kaks võimalust, mis juhtub.

Kehvemal juhul hakkavad partnerid teineteist süüdistama ja kritiseerima. “Enamasti on suhtumine selline, et teine peab muutuma, et probleem on tema viga. Lahendagu see ära ja räägime siis edasi. Selline teineteisele vastandumine teeb suhet aina nõrgemaks ja tõesti on raske nii koos elada.”

Kui paarisuhe on kriisis, aitab asja halvenemist vältida õige hoiak. Tuleb teadvustada, et ka kriisis ollakse paar. Suhet tugevdab mõistmine, et raske periood elus on nagu õppetund, välja­kutse, kust peab koos läbi minema, et veelgi enam kokku kasvada.

“Teraapias palun suhtekriisi lahendaval abielupaaril mõelda, millises kooselus kumbki olla tahab. Suuresti need soovid kattuvad. Oluline ongi tõdeda, et mõlemad tahavad olla heas ja toimivas suhtes. Järgmine samm on mõelda, mida mina saan teha, et meil oleks selline suhe. Mitte mõelda, mida teine peaks tegema,” õpetab terapeut, sest hea suhe tekib koostöös.

Lahku kasvamine?

Sageli lähevad paarid lahku, tuues põhjenduseks kardinaalselt erinevad huvid – ühisosa kadus, kasvati lahku ja lahutus oli loogiline jätk.

Sille Jõgeva näeb asja teisiti: “Maailmas on palju toimivaid paare, kes tegutsevad erinevates valdkondades ja kellel on erinevad hobid. Teineteisest eemaldumise põhjuseks on tavaliselt emotsionaalse ja tihti ka füüsilise läheduse puudus, mis on eriti olulised, kui elus on rohkem pingeid. Lahku kasvamises on mõlemal partneril oma osa. Samas tehakse seda alateadlikult ja tahtmatult, kuna puuduvad teadmised ja oskused, kuidas suhet hoida ja arendada.”

Igal mõttel, sõnal ja teol on tagajärg. Paljud paarid pühendavad palju aega tööle ja lastele ning jätavad tagaplaanile omavahelise suhte. Pole siis ime, et kooselu hääbub, kui kumbki osapool pole selle eest hoolt kandnud.

“Suhe on nagu lõke, mis vajab pidevat hoolt. Kui lisada lõkkesse õiget sorti ja parajas koguses halge, siis annab see soojust ja turvalisust. Kui lõke unustada, see kustub. Kui visata sinna prahti või bensiini, võib see muutuda ebameeldivaks või ohtlikuks.”

Kui kumbki ei võta vastutust, siis tõenäoliselt minnaksegi lahku.

Aeg-ajalt on partneris kahtlemine normaalne, ka pikaajalises õnnelikus suhtes. Selle ajel ei pea mõtlema, et kui juba kahtlen, on mõistlik kohe lahku minna, enne kui suhe inetuks läheb, nagu sageli tehakse.

“Lahutusemõtet tuleks võtta kui lambikest, mis annab teada mõnest täitmata vajadusest. Sellele tuleb tähelepanu pöörata ja tegutseda. On loomulik, et vahel kerkivad esile soovid, mida partner une pealt lahendada ei oska,” annab nõustaja lootust. Kui anda mõtetele aega settimiseks, siis sageli viha ja solvumine lahtuvad ja suhted hakkavad iseenesest laabuma.

Kust tulevad kriisid?

“Kõik muutused meie harjumuspärases elus tekitavad suhtes stressi,” selgitab Sille Jõgeva. “Siin tulebki mängu see, kas oskame olla teineteisele toeks või hakkame teise kallal nokkima ja satume kriisi.”

“Vahel abiellub paar, kes on juba aastaid koos elanud ja kelle suhe on veidi ebakindlaks läinud – sisenetud on kriisi. Võib-olla paar seda ise niimoodi ei taju, aga abiellumine on siis nagu lootuskiir, et jõutakse tagasi armumisfaasi ega tunta enam tühjust ja üksindust. Muidugi on suur pettumus, kui abielutunnistus ei aita.”

Kui paar pole abielus, võivad partneritel teine­teisele ka väiksemad ootused olla. Pärast abiellumist, kui identifitseeritakse kaaslast kui oma meest või naist, standardid tõusevad ja kui teine on ikka endine, tekib frustratsioon. 

Loomulikult häirivad pererahu kõrvalsuhted. “Paljud on juba ette ära otsustanud, et kui partneril tekib armuke, siis on kõik läbi. Julgen aga väita, et need, kes sellest kriisist läbi lähevad, on hiljem tugevamad kui need, kellel seda kogemust pole. Suhtesse tuleb siis rohkem mõistmist ja julgust oma vajadusi ja hirme väljendada.”

Oskus probleeme lahendada

On palju paare, kes pigem lähevad lahku kui tulevad teraapiasse probleeme lahendama.

“See on kurb, sest kunagi pole liiga hilja abi otsida. Teraapiad ja paari­kursused ongi mõeldud andma oskusi, kuidas kriisi ära hoida ja vajadusel seda lahendada. Teraapia tulemus on ka see, et lõpuks ei haava partneri öeldu nii palju kui varem, sest õpitakse teineteist rohkem tundma ja saadakse aru, et teise sõnad pole mõeldud solvamiseks, vaid oma vajadustest teadaandmiseks,” julgustab Sille Jõgeva end kursustel harima, sest elu toob tahes-tahtmata uusi stressiolukordi, kus võtme­küsimus on suhtlemisoskuses.

Suhtekursusele või teraapiasse tulemiseks ei pea ka üldse midagi viga olema. Seal võib tegeleda küll tõesti negatiivsete sündmuste põhjuste analüüsiga, aga sama oluline on ka teineteise tunnustama õppimine ja positiivsete kogemuste jagamine ning teadvustamine, mis on suhtes hästi.

Mida rohkem teineteist toetavat suhtlemist harjutada, seda loomulikumaks see läheb. Teraapias saab õppida, kuidas muutuda suhtes mängulisemaks, positiivsemaks, rõõmsamaks, kuidas koos rohkem naerda, kuidas ise oma suhet luua ja teineteist paremini mõista.