Meil kodus on küll omapärane lähenemine: kui mina juhtun peeretama , siis naine pigistab nina kinni ja hingab kogu selle laari SUU kaudu sisse. Suudleme!
Artiklis nimetatud inimese poolt väljapeeretatavd gaasid on tegelikult ju kõik lõhnatud. Metaani kohta küll täpselt ei tea, aga seesinane sitahais tuleb ikka vist ikka pigem vesiniksulfiidist ehk väävelvesinikust. Kahtlane on ka kõrge lämmastikusisaldus, mis on tavatingimustes sisuliselt inertgaas. Kõva peeru puhul on tõenäoliselt tegemist siiski soolestiku patoloogiaga ja pidevalt paugutavad kodanikud peaksid laskma arstil asja järele vaadata - ühel tuttaval diagnoositi soolevähk.
Aktsiis oleks hea mõte küll, kuid jama tekib siis, kui otsustada, nagu alko puhulgi (õllel madalam kui viinal), et kas pussutamine on sama maksuga nagu kõva kärts peeru?
Lõpuks ometi! Nõukogude ajal üleskasvanuna on mul nii õudselt palju piinlikkust ja tabusid, et mitte midagi ei julge teha: murul kõndida, kinos ja teatris süüa ja sokolaadipaberiga krabistada, plätude ja ppidžaama väel kl 10 õlle järele minna poodi, mis asub minust 20 meetri kaugusel, ei julge ka peeretada., sest see on õudne häbiasi ju, nõukogude inimene ei peereta, ta aina marsib helge homse poole. Õnneks nüüd vist on peeretamine vabaks lastud, eks lasen minagi ühe argliku piuksu. Oh, milline kergendus!
KOMMENTAARID (14)