Uudised

Mullu tuvastati 91 ilma nõutava keeleoskuseta tervishoiutöötajat (3)

Toimetas Silja Paavle, 17. juuni 2015 12:45
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kuigi tervishoiuteenuste korraldamise seadus ei nõua eesti keele oskust tõendavaid dokumente isikult, kes soovib enda kandmist Eesti tervishoiutöötajate registrisse, nõuab temalt keeleoskust keeleseadus.

Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk tõi portaalile Meditsiiniuudised antud intervjuus välja, et vastavalt keeleseadusele peavad Eesti tervishoiutöötajad eesti keelt oskama, vastutus selle nõude täitmise eest on tööandja kanda. Samas näitab keeleinspektsiooni järelevalvepraktika, et mitmesugused asjaolud sunnivad tööandjaid keeleoskusnõude suhtes mööndusi tegema.

Samal teemal

Kuigi arsti päritolu kontrolli puhul mingit rolli ei mängi, sest eesti keelt peavad oskama kõik, võib keeleinspektsiooni ametnike kogemuse põhjal ometi öelda, et suurem probleem on Ida-Virumaal aastakümneid töötanud venekeelsete arstidega, samas kui välispäritolu arstide motivatsioon eesti keelt õppida on suurem.

2014. aastal kontrolliti tervishoiu ja sotsiaalhoolde valdkonnas 94 töötaja (arstid, sh perearstid, meditsiiniõed, hooldustöötajad) eesti keele oskust Tallinna Lastehaiglas, SA-s Tallinna Koolitervishoid, Ida-Virumaa Keskhaiglas, kusjuures tuvastati 91 ilma nõutava keeleoskuseta töötajat. Valga- ja Võrumaal tehtud 39 perearsti keeleoskuse seire näitas, et ühe perearsti eesti keele oskuse ei vasta nõutavale tasemele.

Seitsmest tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeasutusest (Valga Haigla AS, MTÜ Valgamaa Tugikeskus, Paju Pansionaadid OÜ, SA Tallinna Koolitervishoid, Ida-Viru Keskhaigla SA) koguti andmeid töötajate eesti keele oskust tõendavate dokumentide kohta, mille tulemusel tuvastati, et keeleoskustunnistus puudus 1485-st töötajast 784-l.