Libisemine ja komistamine töökeskkonnas (1)

Tööinspektsiooni andmetel on libisemine või komistamine pea iga neljanda tööõnnetuse põhjuseks. 2013. aastal registreeriti Eestis 4180 tööõnnetust, millest 722 olid põhjustatud samal tasapinnal libisemisest või komistamisest. Tihtipeale võetakse kukkumist naljana, kuid tegelikkuses võib see endaga kaasa tuua raske tervisekahjustuse.

Libisemine

Peamiseks libisemise põhjuseks on märg põrand. Põrand võib märjaks saada mõne vedeliku ümberajamisel, põrandaid pestes, kondenseerunud vee sattumisel põrandale ja ka tänu väljast sisse toodud lumele või porile.

Õnnetuse ärahoidmiseks on tähtis põrand koheselt kuivaks teha. Põrandaid pestes tuleks järgida, et põrand ei jääks peale pesu väga märg ning igaksjuhuks välja panna kollased hoiatavad sildid „Ettevaatust , libe põrand". Tänapäeva puhastusvahendid võimaldavad põrandaid puhtana hoida ka ilma märgpesuta. Selleks on oluline leida töökeskkonda sobivad töövahendid ning põrandapesijat juhendada. Töövahendite ja jalanõude valimise puhul on oluline silmas pidada põrandakatte karedust.

Komistamine

Kõige sagedaseks komistamise põhjuseks on ootamatud takistused liikumisteedel ja halb töökoha korrashoid. Samuti on komistamise põhjuseks ebatasasused põrandas, näiteks põranda vajunud või kulunud osad, vaibad ja põranda katted.

Selleks, et komistamist vältida, tuleks töökeskkonnas hoida korda ja juhtmed nõuetekohaselt kinnitada. Põranda vajunud või kulunud osad tuleb ära märgistada ning esimesel võimalusel korda teha. Vaibad ning põrandakatted korralikult kinnitada.

Trepid

Trepist liigub inimene mitte ainult horisontaalselt, vaid ka vertikaalselt ning sellisel juhul on tasakaalu kaotamise oht palju suurem. Peamisteks trepidel komistamise ja kukkumise põhjusteks on märg pind, valede mõõtmetega astmed ning seljas olevad riided. Tihti juhtub, et trepist liikudes astutakse seeliku, kleidi- või mantliäärele ning kaotatakse tasakaal.

Komistamiste ja kukumiste vältimiseks peaksid inimesed olema tähelepanelikud ning trepid tuleks õigesti ehitada ja märgistada. Trepiastmed peavad olema ühekõrgused ning soovitatavalt ka ühelaiused, soovitatav kõrgus on kuni 17 cm ja laius vähemalt 27 cm. Madalamad või kõrgemad astmed tuleks märgistada, samuti tuleb märgistada trepi esimene ja viimane aste. Trepi loomulikuks osaks on käsipuu, millest saab kinni haarata, kui liikudes tasakaal kaob, samuti on mõnikord käsipuul ka piirde ülesanne.

Komistamist, libisemist ja kukkumist aitavad vältida ka õige valgustus ja jalanõud. Soovitatav valgustus siseruumides on : koridoris 100 lux , bürooruumides 500 lux ja treppidel 150 lux. Ohtlikute kohtade valgustust on soovitav suurendada, et püüda seal liikleja tähelepanu. Valgustust paigaldades tuleks tähelepanu pöörata, et tasapindade erinevused oleksid liikumisteedel hästi näha. Oluline on valida ka sobivad jalanõud , soovitatavad oleks libisemisvastase tallaga jalanõud. Inimeste juhendamine, teadlikkuse tõstmine ning kaasamine töökeskkonna korraldamisse aitavad vältida õnnetusi.

Diana Jesin on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tervisekaitse spetsialisti õppekava III kursuse tudeng.

Artikkel ilmus algselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakirjas Tervist!.