Sellise avastuseni jõuti Georgetowni ülikooli meditsiinikeskuses. Uuring avaldati ajakirjas Journal of Neuroscience, kus selgitati, et aju õpib sõnu kiiresti, kuna neuronid püüavad leida vastust täielikule sõnale, mitte selle osadele ehk tähtedele eraldi.
Georgetowni ülikooli meditsiinikeskuse vanemteadur ja uuringu juht, Maximilian Riesenhuber (PhD) ütles, et neuronid reageerivad sõnadele holistiliselt. Uuring näitab, et üks inimese väike ajuosa on häälestatud, et ära tunda terveid sõnu: neuronid selles piirkonnas mäletavad, kuidas kogu sõna välja näeb, kasutades selleks nii-öelda visuaalset sõnastikku. See väike piirkond ajus, mida nimetatakse visuaalse sõna kujutamise piirkonnaks, paikneb vasakpoolses ajukoores, otse parempoolse ajukoore vastas, mis jätab inimeste nägusid meelde.
Uuringu käigus paluti 25-l täiskasvanud osalejal õppida pähe 150 väljamõeldud sõna. Funktsionaalse magnetresonantstomograafiaga (fMRI) uuriti aju plastilisuse seost õppimisega nii enne kui ka pärast treeningut.
Uurijad leidsid fMRI tehnikat kasutades, et visuaalse sõna kujutamise piirkond muutus, kui osalejad väljamõeldud sõnu õppisid: enne treeningut reageerisid neuronid väljamõeldud sõnadele kui ilma tähenduseta sõnadele, aga pärast treeningut reageerisid neuronid õpitud sõnadele juskui need oleksid reaalsed sõnad. Laurie Glezer (PhD), uuringu põhiautor sõnas, et see uuring on esimene omalaadne näitamaks aju plastilisust selle kaudu, kuidas neuronid muudavad oma reaktsiooni õpitud sõnade suhtes.
Riesenhuber ütles, et uurimistulemused ei aita üksnes mõista, kuidas aju töötleb sõnu, vaid annab ka aimu sellest, kuidas aidata lugemispuudega inimesi. Ta lisas, et inimestele, kes ei suuda õppida sõnu neid foneetiliselt hääldades (mis on tavaline meetod lugema õppimiseks) võiks olla hea strateegia õppida kogu sõna visuaalse objektina.
Pärast meeskonna esimest uurimust avaldati 2009. aastal visuaalne sõnastik Neuron. Seejärel pöördusid uurijad inimeste poole, kellel olid lugemisraskused, õpetajad aitasid neil õppida sõnu visuaalsete objektidena ning sellest oli Riesenhuberi sõnul palju abi.
Riesenhuberi kinnitusel ei huvita visuaalse sõna kujutamise piirkonda, kuidas sõna kõlab, vaid kuidas tähtede kombinatsioon sõnana välja näeb. Ta lisab, et asjaolu, et selline õppimine toimub ainult ühes väga väikeses aju osas, on hea näide aju selektiivsest plastilisusest.
Kasutatud allikas: www.sciencedaily.com/releases/2015/03/150324183623.htm
Artikkel ilmus algselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakirjas Tervist!.
Kommentaarid (0)