Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
18. juuni 2015, 13:40

HEA UUDIS: ejakulatsioon vähendab eesnäärmevähi riski (4)

Sagedasemad ejakulatsioonid vähendavad eesnäärmevähi riski sõltuvalt seemnepursete hulgast, kinnitab Ameerika Uroloogide Assotsiatsiooni aastakonverentsil esitletud uurimus.

Andmed pärinevad ligi 32 000 meest hõlmavast 18 aasta pikkusest uuringust, vahendab portaal Med24. Uuringuperioodi vältel diagnoositi eesnäärmevähk 3839 mehel ja 384 neist surid sellesse haigusesse.

Uuringu alguses 1992. aastal selgitati küsitluste abil välja meeste keskmine seemnepursete arv kuus eelmisel (1991. aastal), samuti vanuses 20–29 aastat ja 40–49 aastat, ning saadud andmete põhjal arvutati välja keskmine. Küsitleti nii vahekorras, masturbatsioonil kui ka une ajal toimunud ejakulatsioonide kohta. Jälgitavate keskmine vanus oli 59 aastat ja 2008. aastaks oli neil tehtud keskmiselt viis PSA-testi.

Meestel vanuses 40–49 aastat oli enamasti 8–12 seemnepurset kuus (38% meestest); ainult 9%-l oli 21 või enam ejakulatsiooni kuus. Suurem osa meestest oli abielus, aga 21 või enam seemnepurset kuus saanud mehed olid suurema tõenäosusega lahutatud.

Meestel, kellel oli vähemalt 21 seemnepurset kuus, oli 20% väiksem eesnäärmevähi risk võrreldes meestega, kes ejakuleerisid 4–7 korda kuus. 20%-ne riski langus esines nii vanusegrupis 20–29 aastat kui ka 40–49 aastat, samuti kogu elu keskmise osas.

Ejakulatsioonide sagedus ei vähendanud kõrge astme (high-grade), kaugelearenenud või letaalset haigust. Selle erandi põhjus ei ole selge.

Viiteid sellele, et sagedasemad seemnepursked võiksid kaitsta eesnäärmevähi eest, on välja tulnud ka varasematest uuringutest, kuid praegusel tööl on mitmeid eeliseid. See uuring oli prospektiivne, suure uuritavate arvuga ning ejakulatsioonide sageduse täpse küsitlemise asemel on varasemates uuringutes kasutatud surrogaate, nagu vanus abiellumisel, laste arv või seksuaalpartnerite arv.

Tulemuste tõlgendamisel peab säilitama ettevaatlikkuse, kuna tegemist on jälgimisuuringuga. Kuna eesnäärmevähi osas on seni puudunud modifitseeritavad riskifaktorid, on praegused tulemused siiski päris rõõmustavad. Uurijad ei soovita keskenduda konkreetsele seemnepursete hulgale, pigem rõhutada seemnepursete hulgast sõltuvat kaitsvat efekti.