Rootslased kardavad paaniliselt pähkliallergiat. Nagu näitavad testid - enamasti asjatult

" Rootsis tekkinud pähkliinvaliidid, kes kardavad paaniliselt iga kokkupuudet pähklitega," rääkis Teet Pullerits, allergoloog, Sahlgrenska Ülikooli Haigla ülemarst ning Rootsi Allergoloogiaseltsi aseesimees täna toimuval konverentsil "Toiduallergia – hirm ja tegelikkus".

Paanika tulemusel tegi Rootsis patsientide organisatsioon "Astma- och Allergiförbunden" ettepaneku keelustada koolides pähklid. (Ajakirjanduses on läbi käinud ka mullune ettepanek keelata pähklid metroodes – S.P.). Kas ühes või teises koolis pähklid paanilises allergiahirmus keelatakse, otsustab iga kommuun eraldi.

Selgitamaks välja, kas hirmul on põhjust, on Rootsis julgelt asutud tegema provokatiivseid teste.

Laste puhul tehakse provokatsioone juhul, kui nende vanemad veendunud, et laps reageerib õhu kaudu (maa)pähklitele ehk nad püüavad iga hinna eest vältida lapse sattumist ühte ruumi avatud maapähklite kotiga. Provokatsioon käib Pulleritsu sõnul nii, et testis on kaks kaussi, mida laps nuusutab. Vanemad ei tea, mis on kausis. "Ühes võivad olla näiteks kohvioad, teises maapähklid," rääkis ta. Tulemus on selline, et kui tehtud 70 provokatsiooni puhul olid 70 lapse vanemad veendunud, et lapsel on pähkliallergia. Kerge allergiline reaktsioon tekkis aga vaid neljal lapsel.

Täiskasvanutel on 2009 – 2013 tehtud Göteborgi haigla allergiaosakonnas 243 provokatsiooni, milles on osalenud 168 patsienti. Provokatsioonides on Pulleritsu sõnul osalenud niinimetatud pähkliinvaliidid, kellele koolieas on öeldud, et pähkleid tuleb vältida. "Kuigi nad on saanud täiskasvanuks, on nad endiselt tõeliselt hirmul," nentis Pullerits.

Viie aasta jooksul on läbi viidud 120 sarapuupähkli, 92 maapähkli, 22 mandli ja 9 india pähkli ehk kašupähkli testi. Testides on esmalt pandud veidi pähklit provokatsioonis osaleja huulele, kontrollimaks, kas tal tekib allergiline reaktsioon. Seejärel on saadud suhu tükk pähklit, mis sülitatakse välja. Seejärel süüakse ära veerand pähklit ning kuniks süüakse lõpuks ära 10 grammi pähklit.

Provokatsioonides on 43% testidest Pulleritsu sõnul osutunud positiivseks. Kõigil neil oli varasemalt esinenud mingi allergiline reaktsioon, näiteks kaseallergia. Vaid viiel patsiendil oli allergia pisut tõsisem. 61 patsiendist, kes vältisid pähklite söömist kartusest, reageeris testile positiivselt kergete sümptomitega vaid üks patsient.
Inimesi, kellel provokatsioonid pähkliallergiat ei näidanud, on arstid jälginud ka edaspidi – ühtekokku on selliseid inimesi 96. Neist 58% on asunud siis pähkleid sööma, kaheksa inimest julgeb süüa nüüd tooteid, millel on märge, et "võib sisaldada pähkliosakesi". 32 inimest ehk 1/3 ei julge Pulleritsu sõnul pähkleid süüa ka pärast provokatsiooni. "Lapsepõlvest sisse jäänud hirm on nii suur," kostis ta.