Rütmide vägi: universumis, meis, nahas

Miljoneid aastaid on inimkond seadnud oma tegemisi looduse, mitte kella ja kalendri järgi. Viimased sadakond aga ei ärka me enam koos päikesega, ei oska kuulata oma keha, stressame, tormame kuhugi ja teab milleks. Meil on meelest läinud, et oleme rütmilised olendid.

Rütmid toovad tervise
Rütmist sõltub maailmas tohutult palju, on öelnud antroposoofia ja antroposoofilise meditsiini rajaja, Austria filosoof Rudolf Steiner. Mees, kelle lause – „Uurige rütme, rütm kannab elu." – andis doktor Rudolf Hauschkale impulsi Dr. Hauschka looduskosmeetika tootjatehase, antroposoofilisi ja homöopaatilisi ravimeid valmistava WALA rajamiseks.
„Päikese kevadpunkt – punkt sodiaagiringis, kus päike kevadisel pööripäeval tõuseb – nihkub 72 aasta jooksul ühe kraadi võrra. Periood, mille jooksul päike sel viisil sodiaagiringi läbib, on umbes 25 920 aastat. Seda nimetatakse kosmiliseks ehk platooniliseks aastaks. Inimene hingab ühe minuti jooksul tavaliselt 18 korda, ühes tunnis teeb ta 1080, ühes päevas 25 920 hingetõmmet. 25 920 Maa päeva on omakorda inimese keskmine eluiga, umbes 72 aastat," juhtis Steiner meie tähelepanu olulistele seostele mikro- ja makrokosmose vahel.

Meie sees olevate rütmide tähtsuse üle mõtiskleb ka antroposoofiline arst, lastearst ja -psühhiaater Anne Daniel-Karlsen: „Rütm looduses, ja ka inimeses, pole kunagi ühetaoline, täpselt samasugune. Meie sisemine tervik on alati seotud välisega – mida nõrgemaks jääb minajõud, seda sõltuvamad oleme me välistest teguritest, meid ümbritsevatest inimestest, nende hoiakutest, arvamustest, ootustest meie suhtes ja paljust muust. Igal inimesel on oma kese, hingelise tasakaalu ruum, mis on kujunenud just talle ainuomaselt. Selles ruumis asuv tuum on alati terve. See, milline on olnud inimese sugupõlvedelt päritu ja sotsiaalselt kujundatu ning kuivõrd on ta saanud lapsena tunda oma isiksuse tunnustamist ja mõistmist, loob hingelise tasakaalu ruumi suuruse."
Selgub, et tasakaal ei tähenda saavutatut, vaid on pidevas leidmisprotsessis. Me pendeldame kogu aeg oma tasakaalukeskmest välja, äärmuste poole ja püüdleme siis keskme poole jälle tagasi. Kui aga jääme justkui äärmusesse kinni ega ole võimelised sealt enam tagasi liikuma, tekib haiguslik seisund. Inimene kulgeb elu jooksul kogu aeg tervise ja haiguse, kahe pooluse vahel, mis kuuluvad alati kokku. Seejuures ei ole tervis eesmärk omaette, vaid eelkõige protsess, mis õpetab inimest kujundama talle ainuomast isiklikku ja sotsiaalset elu.

Rütmid taastavad tasakaalu
Antroposoofilise inimesekäsitluse järgi võib meis eristada nelja keha: füüsilist, elukeha, hingekeha ja Mina. Elukeha kosutamiseks annab tohter nõu ehitada päev üles võimalikult kindla rütmiga, kus söögiaegadel, kehalisel liikumisel ja sellel, mis hinge puudutab, on oluline roll – sest see tugevdab meie elukeha, mis on tervise allikaks. Hingekeha ülekaalu toidavad – ja mõjutavad sellega ka haigusliku seisundi teket – emotsioonidest muserdatus, süütunne, viha, madal enesehinnang ja muu taoline. Elukehas on tervise ja hingekehas haiguse alge, minajõu juuresolekul saame nende kahe keha vahel õige suhte, õige tasakaalu kuni iga elundini välja. Ka minajõu eest saab hoolitseda rütmilise päevakorralduse, õhtuste päevale tagasivaatamis-, erinevate keskendumisharjutuste ja muuga.

„See ei ole midagi keerulist, ei nõua mingeid vahendeid ja sellega saab hakkama iga inimene!" julgustab dr Daniel-Karlsen ning annab mõned toredad ja lihtsad nipid:

• Tasakaaluharjutus, kus kujuteldavat joont mööda jalga jala ette pannes ei tohi astuda järgmist sammu enne, kui kehas on saavutatud täielik tasakaal. Sellise harjutuse kolm korda päevas tegemine ja hiljem nõnda ka tagurpidi liikumine annab võimaluse jõuda suurema hingelise tasakaalu ja rahuni.

• Või harrasta rütmilisi, igapäevaseid kiires tempos jalutuskäike. Need ei tohi muutuda füüsiliseks lihastreeninguks, vaid peaksid saama emotsionaalseks kohtumiseks mõne loodusobjektiga, olgu selleks puu, kivi või midagi muud kaunist, mille muutumist ajas sa päevast päeva jälgid.

• Või püüa iga päev teha 15-minutilisi kirjutamisseansse, kus paned kauni käekirjaga, rütmiliselt, voolavalt ja seotud kirjas paberile mõne endale olulise ja hinge puudutava luulerea või mõtte.

Rütmid kingivad ilu
Rütmid on olulised mitte ainult sisemise tervise ja tasakaalu, vaid ka naha tervise ja ilu loomisel, möönab WALA arendusosakonna juht Annette Greco, kes Dr. Hauschka maailma Tallinnaski tutvustamas on käinud. „Päeval on meie keha avatud ümbritsevale, võttes vastu muljeid ja toitaineid, öösel töötleb ta kogutut. Seetõttu ongi mõlemad polaarsused ühtmoodi tähtsad. Isegi kui me ajavööndeid pealtnäha ilma pingutuseta ületame, mõjutavad elu rütmid meid ometi. Kui me nende vastu talitame, võime haigeks jääda. Kui me kaasa voolame, paneme aluse tervisele, hetkes olemisele ja ilule."
Naha rütme ja vajadusi on Dr. Hauschka austanud ning kosmeetika loomisel arvesse võtnud sarja loomisest peale. Päevased taimeõlisid sisaldavad hooldustooted aitavad nahal end kaitsta saastunud õhu, temperatuurikõikumiste, stressi, tuule, tolmu ja muu eest ning turgutavad tema loomulikku niiskustasakaalu. Õhtune õlivaba ja veepõhine kosmeetika aitab rakkudel aga taastuda, uueneda ning saabuvaks päevaks jaksu ja värskust koguda.
Veelgi sügavamal tasandil toetavad nahka ja organismi Dr. Hauschka salongihoolitsused, mille südameks on pehmete pintslite ning korrapäraste paituste ja vajutustega tehtav lümfistimulatsioon. Et keha leiaks endas taas üles tasakaalu, väe ja rütmi.

Rohkem rütme!
Need tegevused aitavad su ellu tuua rütme ning sellega koos ka hingerahu ja tasakaalu, oskuse hoiduda stressist, tõsta enesehinnangut, muutuda paindlikumaks ja sallivamaks ning panna endas taas voolama „tardunud" elujõu. Psühhiaatrid toonitavad, et märksõnaks on seejuures järjepidevus.
• Mediteeri.
• Tegele joonistamise, maalimise, voolimise, muusika või muu loovusteraapiaga.
• Hellita end massaaži ja vannirituaalidega.
• Harrasta idamaiseid võitluskunste.
• Õpi ütlema „ei", et teha lõpp enda rebestamisele ja ebareaalsete kohustuste võtmisele.
• Tee hingamisharjutusi. Iidsetes kultuurides olid need meditatsiooni oluline osa ning on paljudes praktikates kõrgelt au sees tänapäevalgi.

Artikkel ilmus esmakordselt Biomarketi kliendiajakirjas 2015. aasta suvel.