Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuva perekooli läbiviijateks on õppejõudude juhendamisel ämmaemanda õppekava üliõpilased.Foto: Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Lapsed
19. juuni 2015, 14:50

Osalemine perekooli loengutes: kas õpitud abitus või teadlik valik? (1)

Raseduseks ja sünnituseks ettevalmistumisel ehk perekoolil, nagu seda täna nimetame, on austusväärne minevik ning seda on oluliseks peetud hoolimata riigikorrast, kliimavöötmest või rahvusest.

Ajalooliselt mängis emaks kasvamises olulist rolli nooremate õdede-vendade hoidmine ja ema abistamine. Enne 1930. aastaid toimus enamus sünnitusi kodus. Sünnitust peeti noore naise elus normaalseks sündmuseks ning peamisteks juhendajateks olid emad, vanaemad või õed. Spetsiaalset ettevalmistust lapse sünniks ei olnud, oluline teadmine anti edasi põlvest põlve.

Seoses tervishoiusüsteemi arenguga ning sünnituse liikumisega haiglasse, muutus naiste suhtumine sünnitusse. Haiglas ei olnud sünnitajale enam kättesaadav piiramatu tugi sõpradelt ja pereliikmetelt. Nad olid sageli üksi ja ümbritsetud meditsiinipersonali poolt. Veelgi enam, haigla sünnitus oligi muutunud meditsiiniliseks sündmuseks, mille puhul vajati sagedast sekkumist, sest naisel puudus töötav toetussüsteem.

Hinnates ja väärtustades naise sisemist väge ning pidades oluliseks ettevalmistust nii raseduseks kui sünnituseks loodi 1960ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides nn perekoolide süsteem.

Perekoolid Eestis

Eestisse jõudis vajadus ja teadmine 1980-1990ndatel aastatel, mil ärksamad ämmaemandad osalesid väliskoolitustel ja uut teadmist praktikasse rakendades tõdesid, et ettevalmistatud naine tuleb sünnitusega paremini toime ning kogeb sünnitust positiivsemana. Julgelt võib öelda, et alates 2000. aastast olid suuremas osas haiglatest olemas inimesed, kes noortele peredele sünnituseks ettevalmistust pakkusid. Areng jätkus, 2009. aastal loodi Eesti Haigekassa toel perekoolide õpetamismetoodika, et tagada võimalikult ühtlane ettevalmistuse tase kõikides Eesti haiglates.

Lähtudes nimetusest „Ettevalmistus sünnituseks", sisaldasid esimesed programmid peamiselt loenguid sünnitusest, selle kulust, valuvaigistite kasutamisest ja toimetulekust. Täna teame, et ettevalmistust ning eelkõige toetust vajab noor pere juba raseduse algusest kuni sünnituse ja sünnitusjärgse ajani. Just see teadmine pani aluse sisukamale perekooli programmi loomisele.

Rasedus on noorele perele kohanemise aeg, mistõttu ollakse enam avatud igasugusele uuele teadmisele ning vajalikele muutustele.

Täna on perekooli programmidel laiahaardeline eesmärk mõjutada perede tervisekäitumist, toetada rasedusega kohanemisel, suurendada naiste ja nende partnerite enesekindlust sünnitusega toimetulekul ning luua soodsad tingimused lapsevanema rolliga kohanemiseks. Perekool aitab perelisa ootavatel vanematel mõista oma sotsiaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja füüsilisi vajadusi.

Perekool ka kõrgkoolis

Noorte perede osalemine perekoolides on muutunud traditsiooniks, põhjuseid võib olla mitu. Meeletus infotulvas ei olegi võimalik eristada olulist ebaolulisest ja spetsialistid on siin kindlasti abiks. Samas on inimene sotsiaalse olemusega ning uute teadmiste omandamine koos samas olukorras olevate kaaslastega on tõhusam. Veelgi efektiivsem on uute teadmiste omandamine, kui sama grupp käib koos ning läbib kõik teemad ühiselt.

Tuginedes teadmisele, et õppimine on sotsiaalne tegevus ja perekool on kombinatsioon õppimisest ja suhtlemisest, loodi ka Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis lapseootele peredele suunatud loengute moodul. Tervikmoodul koosneb 11 teemast ning teenus kogukonnale raames jookseb programm juba kolmandat aastat nii sügis- kui kevadsemestril. Läbiviijateks on õppejõudude juhendamisel ämmaemanda õppekava üliõpilased. Teades, et uue teadmise omandamine on efektiivsem, kui see on vastavuses õppija ootustega, korraldasime osalejate seas tagasiside küsitluse.

Mõned sõnad tulemustest. Tüüpiline kõrgkooli perekoolis osaleja on vanuses 20-34 aastat ning tal on kõrgharidus või on see omandamisel. Perekoolis osalemise argumendina nimetati kvaliteetse ja usaldusväärse info saamist, tasuta osalemise võimalust ja vajadust võrrelda naistekliinikus pakutava ettevalmistusega. Käsitletud teemade valik vastas osalejate ootustele ning saadud uusi teadmisi hinnati olulisteks.

Osalejad ootasid, et kasutatakse rohkesti illustreerivat materjali, sh filme ja kaasavat ning praktilist õpet. Selles osas ootused suures plaanis ka täitusid.

Tagasisides tunnustati uut lähenemist ja moodulipõhist õpet, tuues välja grupina toimimise ja üksteiselt õppimise võimaluse. Tsiteerin ühe isa vastust: „Juba kolmandal kohtumisel olime kui vanad tuttavad. Julgesti jagasime loengu ajal oma kogemusi, veidi ka hirme. Tagantjärele võin öelda, et saime endale uued peresõbrad, sest lapsed sündisid mõnenädalase vahega ja nii hea oli üksteisele toeks olla."

Meie idee leidis kinnitust! Lähtudes vastajate tagasisidest, soodustab igasugust õppimist hea õpikeskkonna loomine ja ühine eesmärk. Juba perekoolis kohtunud pered jäid suhtlema väljaspool loenguid ja toimisid edasi sotsiaalse tugivõrgustikuna. Meie saime sellesse panustada!

Tänan kõiki perekooli loengutes osalejaid nii sisulise panuse kui tagasiside eest. Lõpetuseks soovin tunnustada kõiki ämmaemanda õppekava õppejõude ja üliõpilasi, kes on loengute läbiviimises osalenud. Loodan, et erialaainetesse integreeritud loengute läbiviimine annab hea ettevalmistuse ja kindluse juba tööle asudes perekooli läbiviimisega jätkata.

Meie kõrgkooli perekooli loengud jätkuvad juba sügissemestril!

Artikkel ilmus algselt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli veebiajakirjas Tervist!.