Keha

Eestis sureb raske allergilise reaktsiooni tõttu iga paari-kolme aasta tagant mõni inimene (1)

Silja Paavle, 19. juuni 2015, 13:07
Mesilaste vastu allergilistel inimestel võib eluohtlik allergiline reaktsioon välja kujuneda üsna kiiresti.Foto: ALDO LUUD
Allergia iseenesest ei ole eluohtlik, kuid pärast allergeeniga kokkupuudet võib tekkida anafülaktiline šokk - allergiline reaktsioon, mis on eluohtlik. Eestis sureb seetõttu kiirabiarsti kinnitusel paari-kolme aasta tagant mõni inimene.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst ja keskuse juhataja Vassili Novak rääkis eile toimunud konverentsil "Toiduallergia – hirm ja tegelikkus", et anafülaktilisele šokile viitavad naha punetus, lööve nahal, selle sügelemine, bronhospasm, kõriturse, kõhukrambid koos iiveldusega, oksendamise ja kõhulahtisusega, kuigi viimast eriti allergiatega seostada ei osata. Kuid tekib ka surmahirm ning läheneva surma tunne sunnib Novaku sõnul patsiente kiiresti abi otsima.

Samal teemal

Täiendavalt võib selle seisundiga kiirabiarsti sõnul esineda veel nohu, häälekähedust, metalli maitset suus, emaka krampe, pearinglust ja peavalu.

Kui sageli inimesed allergia ja toiduallergia tõttu anafülaktilisse šokki satuvad ja seetõttu surevad? Novak nentis, et Eesti tingimustes selle kohta korralik statistika puudub. Kuid paralleele tõmmates maailma statistikaga tõi Vassili Novak välja, et USA-s on 4 miljonit tõestatud toiduallergia juhtu. Kui neid arve teisendada Eesti peale, võiks siin toiduallergia käes vaevelda umbes 16000 – 17000 inimest. Teada on ka, et USA-s on anafülaksia tõttu aastas umbes 125 surmajuhtu. "Meil on ka EMO-s surmajuhtumeid olnud, üksikuid, iga paari-kolme aasta tagant. Need kipuvad tulema paarikaupa – et tükk aega neid pole ja siis on mitu järjest," rääkis Novak.

Küll on aga täpsed andmed teada Rootsis. Allergoloog Teet Pullerits, kes on ka Sahlgrenska Ülikooli Haigla ülemarst ning Rootsi Allergoloogiaseltsi aseesimees rääkis, et ajavahemikus 1993 – 2015 ehk 12 aasta jooksul 14 allergiatest tingitud surmajuhtumit. Kõik surnud olid lapsed ja noored ehk 6-22 aastased ning neil kõigil oli diagnoositud erineva raskusastmega astma.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst Vassili Novak viitas ka suurele uurimusele, The Rochester Epidemiology Project järgi moodustab toiduallergia 1/3 kõigist allergiajuhtumitest. "Tundub, et meil võiks olla samamoodi, kuigi erakorralise meditsiini osakonna tööd vaadates domineerivad putukahammustused ja ravimiallergiad," lausus ta lisades, et anafülaksiat kutsuvad enim esile pähklid, kala, molluskid, lehmapiim, munad, nisu, soja, kuid ka vaktsiinid, ravimid ja putukate hammustused.

Meenutades eelmist aastat, kõneles Novak, et keskmiselt külastas allergia pärast erakorralise meditsiini osakonda keskmiselt üks inimene iga paari pärast. Anafülaktilist šokki tuvastati kaheksal inimesel. Enim teeb allergia muret Novaku täheldusel inimestele mais, mil õhus on palju allergeene. Kuid palju pöördumisi on ka augustis ja septembris. Seda seostab Novak kooliaasta algusega – inimesed tulevad tagasi linna ning nende keskkond muutub tähelepanuväärselt.