Tänavakohvikust tulvavat kohvi ja värske saia lõhna tundes ei saa keegi ükskõikseks jääda. Meie käitumist suunava lõhna mõju ulatub sissehingatavast kohviaroomist palju kaugemale. Enne veel, kui reaalselt lõhna tunneme, on aju loogikakeskus jõudnud lõhna registreerida, lõhnamolekulid on ärritanud nina retseptoreid, jõudnud aju lõhnapiirkonda ja edastanud signaalid kehale. See, et meeleolu mõnikord äkki muutub, võib tulla õhus hõljuvast aroomist, mida kohe ei tunnegi, sest lõhnad mõjutavad meie heaolu.
Kuigi paljud sünteetilised lõhnad on inspireeritud ehtsatest, ei mõjuta need meid sügavamalt. Selline parfüüm võib elustada mälestusi selle kandjast või luua positiivseid tundeid, aga sügavamal tasandil see meeleolu ei puuduta. Looduslikud aroomid jällegi sisaldavad koostisosi, millel on ka ravitoime ja mis avaldavad kesknärvisüsteemi kaudu mõju meie emotsioonidele. Lõhnadest võib olla abi ka asjade meenutamisel, sest need mõjuvad samale ajukeskusele, kus tekivad mälestused. Mälu paranemist on märgatud eriti roosi- ja rosmariinilõhna puhul. Nii et lugemisel või mõne tähtsa tööasja ettevalmistamisel tilguta lõhnalampi roosi või rosmariini eeterlikku õli. Hommikuse meelte tuimuse vastu aitab piparmündi nuusutamine. Piparmünt parandab
keskendumisvõimet ning soodustab kirjutamist ja täpsust nõudvaid töid. Lillelõhnad jällegi soodustavad probleemide lahendamist, nii et töölaual tasub hoida värskeid lilli.
Kuidas parfüüm töötab?
Kui tavaliselt kirjeldatakse parfüüme kergete, vürtsikate, puuviljaste või lillelõhnalistena, siis tegelikult on nende omadussõnade taga terve teadus, kuidas need aroomid koostööd teevad ja meile mõjuvad. Parfüüme on kogu ajaloo vältel kasutatud selleks, et ennast atraktiivsemaks muuta. Erinevalt antiikajast tehakse tänapäeva parfüümid sünteetilistest lõhnaainetest, kuigi tulemus on sama. Üks parfüüm võib sisaldada sadu lõhnu ning seepärast on sünteetiliste ainete kasutamine esiteks odavam ja teiseks võimaldab paremini soovitud tulemust saavutada. Vaid oma mainele truuks jäänud Prantsuse parfüümifirmad kasutavad siiani looduslikke lõhnatooraineid, mispärast nende tooted ongi nii hinnalised.
Parfüüme saab koostisosade järgi jaotada teemadesse: lillelõhnalised, orientaalsed, rohelised, puuviljased jne. Kuigi igal grupil on oma spetsiifiline lõhn, võib nuusutades eristada ka peenemaid nüansse. Parfüümid ongi loodud seda efekti tekitama! Kihiti laotud koostisosad vabanevad järjekorras ja seepärast kirjeldatakse ka parfüümi selle tipu-, kesk- ja lõpunootide järgi. Tipulõhn domineerib umbes 10 minutit, järgneb keskosa ehk parfüümi süda, mis püsib kaks-kolm tundi. Kui keskosa noodid on hajunud, tehakse ruumi lõpulõhnale, mis hõljub õhus järgmised kaks-kolm tundi.
Kuidas tunneb nina head lõhna?
Lõhnamolekulid koosnevad lenduvatest osakestest. Ninna jõudes kohtuvad need miljonite haistmisrakkudega. Iga rakk käitub retseptorina, mis paneb ühe lõhnamolekuli oma taskusse. Kui molekulid on kinni püütud, saadavad rakud ajju infot selle kohta, mille nad kätte said. Meie ninas on tuhatkond lõhnaretseptorit, mis seotud tervelt ühe protsendiga geenidest. Näiteks värvide nägemist määrab vaid kolm geeni. Seega on meie organism keskendunud haistmisele palju rohkem kui nägemisele ja kompamisele. Ja sellest on parfüümiloojad teadlikud. Kuudepikkuse töö tähtsus laboris seisneb uue, unikaalse lõhna leidmises, mis reageeriks uue retseptoriga ja saadaks ajule uut teavet.
Lõhnaasjatundjad teevad selles vallas tihedat koostööd keemikutega. Igal aastal töötavad keemikud välja umbes 3000 uut kemikaali, millega parfüümiloojad eksperimenteerivad, välistades kohe need, mis meie lõhnaretseptoritele ei mõju. Nad kitsendavad potentsiaalsete hurmavate lõhnade nimekirja, kuni alles jääb viis. Naturaalsete lõhnade puhul on töömaht isegi suurem. Kahtkümmend lille omavahel kombineerides töötati näiteks välja 58 keemilist ühendit. Hispaania jasmiinis on 10 keemilist ühendit, roosides on neid sõltuvalt sordist 3–10. Nii et kui keemikud nende ühenditega mängivad, on üsna tõenäoline, et tullakse välja uue ja erilise parfüümiga. See parfüüm on eriline ühe koostisosa poolest, mis ergutab meie lõhnameeli nii, et need ajule meeldiva signaali edastaksid ja meid sellele reageerima sunniksid.
Aktiveeri oma meeli!
Julgus, tahtejõud – patšuli, seeder
Loovus, kirg, seksuaalenergia – jasmiin, mandariin, ilang-ilang, fenkol, viiruk, mänd (viimased kaks meestele)
Enesekindlus, optimism – ingver, patšuli, roos, viiruk, kadakas
Armastus, kaastunne, enesehinnang – roos, may chang, neroli
Suhtlemine, eneseväljendus, enesekindlus – kummel, piparmünt, patšuli, raudrohi
Intuitsioon, mälu – rosmariin, bergamot, muskaatsalvei
Sisemine rahu, inspiratsioon, karismaatilisus – sandlipuu, lavendel, viiruk
Kommentaarid