Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta juunikuu Tervis Plussis.

Kui vana sa tegelikult oled? (4)

Pamela Eesmaa, 25. juuni 2015, 09:29
Foto: PantherMedia / Scanpix
"Olen südames noor!" öeldakse sageli vabandavalt oma vanuse kohta. Tegelikult võid piinlikkust tundmata teatada ka seda, et oled maksas ja soolestikus noor, lausa paari­kuine, sest uuenevad rakud hoiavad nii mõnegi organi just selleealisena.

Briti arstid analüüsisid ajalehe Daily Mail veergudel inimkeha rakkude uuenemist ning leidsid, et tänu sellele ei küüni mõne organi vanus tihti aastanigi. Värske uuringu järgi võivad nüüdsest kõik julgelt väita, et on südames noored, lausa 20aastased.

Inglise tohtrite tähelepanekuid kommenteerib perearst Ingrid Alt, kes rõhutab, et koed uuenevad igale konkreetsele inimesele antud rakkude põhiselt. “Kui ees on kehva algmega rakud, siis uued ei saa tulla teisest puust. Head saia saab ikka heast jahust!” Seega ei tasu loota, et alkohoolikul kasvab aja möödudes terve lapse maks või osteoporoosihaigel noore sportlase luud.

Punaste vereliblede vanus: 4 kuud

Punased verelibled kannavad kudedesse hapnikku ja viivad sealt välja jääkaineid. Verelibled uuenevad iga nelja kuu järel. Kuna neid kaob ka vigastuste korral ja naistel menstruatsiooni ajal, siis toodab keha vererakke pidevalt juurde.

Samal teemal

I. A.: Kõige elementaarsem vereliblede uuenemise pärssija on rauapuudus ehk aneemia. Rauavaegust esineb just lastel, kes armastavad rohkesti piima juua, aga rauda palju ei saa. Eelkõige saab rauda lihast, mistõttu ma pole ka nõus laste lihast ilmajätmisega. Ka mitmed juurviljad on head, näiteks porgand, kapsas, spinat. Kui on kalduvus rauavaegusele, tasub nendele toidu­ainetele mõelda.

Naha vanus: 2–4 nädalat

Naha pealmine kiht epidermis uueneb iga kahe kuni nelja nädala tagant, see on tarvilik keha väliseks kaitsmiseks. Epidermist kahjustavad teistest organitest enim vigastused ja saaste. Olenemata pidevast uuenemisest kortsud siiski tulemata ei jää. Selle põhjuseks on naha kollageeni- ja elastsuskadu vanuse suurenedes.

I. A.: Nahk kaitseb meid ja taastub kiiresti. Kui võrrelda nahka taimega, millel on juured, siis on mõlema taastumine küllalt raske, kui sügavamad kihid ehk juured on kahjustunud.
Naha uuenemisel on oluline hea vereringe, mida pärsib näiteks suitsetamine. Vanematel inimestel ja suhkruhaigetel võib kehv vere­varustus põhjustada naha kuivust. Rakkude taastumiseks, näiteks põletuste korral, on kindlasti vaja vedelikke ja toitaineid.

Maksa vanus: 5 kuud

Alkohoolikutel kahjustuvad sageli siiski maksa peamised rakud nii, et tekib armkude ehk maksatsirroos. Terve maks võib end pidevalt regenereerida, kuid tsirroosiga on kahjustus jääv ja vahel ka fataalne.

I. A.: Geneetiliselt on paika pandud, kellel on nõrgemad koed ja aeglasem paranemisvõime, eriti maksa puhul. Taastumine on äärmiselt individuaalne. Mõne inimese maks on suure kahjustusega, aga paraneb ilusasti, nagu polekski midagi olnud. Teisel jälle pole erilist kahjustust, aga nii hästi ei taastu.

Aju vanus: sama, mis sul

Enamik rakkudest, mis peavad vastu terve eluaja, asub ajus. Kui sünnime, antakse meile teele kaasa umbes 100 miljardit ajurakku. Suurem osa ajust vananedes ei uuene. Kaotatud ajurakud ongi dementsuse ja ajukahjustuste tekkepõhjuseks. Ajus leidub siiski kaks piirkonda, mis pidevalt uuenevad: maitsmise reservuaar ja hippokampus, mis on seotud õppimisega.

I. A.: Aju on üsna müstiline organ. Kahjustatud kohta ajus küll taastada ei saa, kuid seal annab tekitada n-ö ülejuhtetee, info suunatakse liikuma teistkaudu. Mida noorem on patsient, seda huvitavamaid ja paremaid tulemusi võib anda teatud kahjustuste kõrvaldamine.

Öeldakse, et aju vananeb siis, kui inimene ei tegele tema vormis hoidmisega, ei tegutse ega mõtle piisavalt. Kui inimese elus on tähtsal kohal lugemine ja mälutreening ning ta püüab rohkem meelde jätta, siis on ka aju kauem ergas.

Aju kahjustab kindlasti ka alkohol ja igasugune mõnuainete tarbimine.

Küünte vanus: 6–10 kuud

Sõrmeküüned kasvavad iga kuu 3–4 mm, peaaegu kaks korda kiiremini kui varbaküüned.
Kui varbaküüne asendamiseks läheb 10 kuud, siis sõrmeküüs võib kasvada uueks 6 kuuga, seda tänu paremale vereringele. Noorte inimeste ja meeste küüned kasvavad kiiremini, võimalik, et samuti parema verevarustuse pärast.

I. A.: Just jalaseene ravis tuleb seda arvesse võtta, et varbaküüned kasvavad aeglasemalt. Tihtipeale on vana kahjustus veel küünel näha ja võib tunduda, et ravi pole aidanud. Tegelikult aga pole uus, terve küüs veel jõudnud naha alt välja kasvada.
Süvakahjustuste korral, kui viga saab küünejuur, kus küünerakke luuakse, ei kasva küüs tagasi. Haigused saab tavaliselt edukalt välja ravida.

Kopsude vanus: 2–3 nädalat

Ka kopsude rakud uuenevad pidevalt. Alveoolid, mis on vajalikud hapniku- ja gaasivahetuses, uuenevad stabiilselt aastaga. Kopsude pinnal olevad rakud asenduvad aga kahe-kolme nädalaga. Viimased on kopsude kaitseliinis esimesed, mistõttu on vajalik kiirem uuenemisprotsess. Haigus nimega emfüseem võib kopsude taastumist takistada, sest hävitab alveoole, mis omakorda tekitab kopsuseintesse jäädavaid “auke”.

I. A.: Ma ei saa küll kinnitada, et kopsud sellisel kujul tõesti uuenevad, aga bronhiidi või ägeda kopsupõletiku korral kops taastub küll. Bronhide ehk kopsutorude pind on piltlikult öeldes nagu muru, mis pidevalt kasvab ja uueneb. Nagu muru, nii ka bronhide pind ei suuda taastuda sügava kahjustuse korral. Raskete haigustega, nagu emfüseem, mille tekkepõhjust siiani ei teata, kahjustus progresseerub ja seda pole võimalik parandada.
Kopsude taastumine sõltub ka geenidest – mõni paraneb visalt, samas teine terveneb raskest tuberkuloosist nii, et aastate pärast ei ole midagi aimatagi.

Silmade vanus: sama, mis sul

Silmad on üks väheseid kehaosi, mis elu jooksul ei muutu. Ainus, mis pidevalt uueneb, on silma läbipaistev väliskiht ehk kornea. Kui see kahjustub, siis taastub see 24 tunni jooksul. Kornea pind peab olema sile, et silm fokuseeriks paremini, seepärast on ka vajalik rakkude kiire uuenemine. Paraku ei kehti see ülejäänud silmaosade kohta – vananedes kaotab silmalääts elastsust, mistõttu on eakatel raskem pilku fokuseerida.

I. A.: Silmad on selline paarisorgan, mida suurte kahjustuste korral ravida ei saa. Silmad vananevad tõesti koos sinuga, kuid õnneks on nad hästi kaitstud laugudega. Silmade väsimust ja väiksemaid nägemismiinuseid võib parandada silmade võimlemisega.
Umbsed ruumid ja kliimaseadmed kahjustavad silma limaskesta, mis peab olema pidevalt niiske. Ka pidev töö arvutiga pole hea. Õnneks saab tänapäeval kirurgiliste meetoditega väga edukalt silma korrigeerida ja osaliselt uuendada.

Luude vanus: 10 aastat

Skeleti täielikuks uuenemiseks kulub 10 aastat. Inimese kehas on uute ja vanade luude segu, sest luude taastekke tase on erinev. Keskeas see protsess siiski aeglustub ja luud muutuvad hapramaks. See on ka osteoporoosi peamine põhjus.

I. A.: Luurakud on küllaltki stabiilsed ja seotud nii geenide kui ka hormonaalse tasakaaluga. Veel on tähtsad verevarustus, ümbritsevad lihased ja närvisüsteem.
Luu vajab koe ehitamiseks fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, D-vitamiini. Sinu luude olukord sõltub muu hulgas sellest, kuidas sinu ema on raseduse ajal toitunud ning kuidas sa ise oled toitunud. Ka luu vajab head vereringet – selleks tuleb rohkem liikuda.

Südame vanus: 20 aastat

Veel viimase ajani arvati, et süda ei suuda end uuendada. Kuid New Yorgi meditsiinikolledži uuringust selgus, et südames olevad tüvirakud uuenevad pidevalt – vähemalt kaks-kolm korda inimese eluea jooksul.

I. A.: Kõige hullem on südamele infarkt – verevarustus on häiritud. Kui südamelihas ei saa teatud aja jooksul verd, tekivad lihasekärbused ja neid korvata pole enam võimalik. Kui seome sõrmeotsa mõneks ajaks kinni, aga varsti vabastame ja veri pääseb uuesti liikuma, ei juhtu midagi. Kui aga sõrm on pikemat aega kinni seotud, sõrmeots kärbub ning taastumine ei ole enam võimalik.

Südameinfarkti korral, lihaste kärbumisel, rakud enam ei taastu. Kui saadakse õigel ajal jaole ja vereringe paraneb, suudab süda tõesti taastuda. Kõrge vererõhu korral peab süda ülekoormusel töötama, laieneb ja saab kahjustada. Kui vererõhk reguleeritakse normaalseks ja südamelihased pole saanud palju kannatada, olukord paraneb.

Juuste vanus: 3–6 aastat

Juuste vanus sõltub nende pikkusest, kuid keskmiselt kasvavad juuksed umbes sentimeetri kuus. Naise juuksekarva eluiga on kuus aastat, mehe juuksekarval aga poole lühem – kolm aastat. Kulmud ja ripsmed uuenevad iga kuue kuni kaheksa nädala tagant, kuid nende pidev väljakitkumine takistab kulmude uuenemist, segades normaalset kasvutsüklit.

I. A.: Juuksed on suured informatsioonikandjad. Väga paljud hormonaalsed muutused mõjuvad just juustele.

Kui juuksejuure nääps vananeb, muutub juus hapramaks ega pruugi enam pigmenti toota, mistõttu vanaduses juuksed hõrenevad ja hallinevad. Kui karvanääps on terve ja karvaalge olemas, kasvab katkenu asemele kindlasti uus karv. Kes tahab karva kasvu igaveseks lõpetada, peab hävitama karvanääpsu.

Verevarustus ja emotsionaalne seisund mõjutavad ka juuste tervist. Näiteks leidub inimesi, kel hea enesetundega lähevad juuksed lokki ja stressiga sirgeks.

Maitsmisnäsade vanus: 10 päeva

Inimese keel on kaetud umbes 9000 maitsmisnäsaga, mis aitavad meil eristada magusat, soolast, kibedat ja haput maitset. Näsad on tervel keelepinnal, igaüks sisaldab umbes 50 maitsmisrakku. Näsad uuendavad end iga kümne päeva kuni kahe nädala tagant. Siiski võivad põletikud, nakkused ja suitsetamine kahjustada maitsenäsasid lõplikult, mõjutada nende uuenemist ja rikkuda nende tundlikkust.

I. A.: Väiksemate põletuste korral näsad tõesti taastuvad. Kui aga kahjustada saavad need kohad, mis annavad infot otse ajule edasi, siis sageli jääb kahjustus püsima, hoolimata limaskesta tervenemisest.
Inimene võtab üsna palju teavet vastu haistmise või maitsmise teel. Aju vajab neid elamusi ja on suur väärtus, kui meil on see võime olemas. Seetõttu on vajalik ja võimalik neid kahjustusi kõrvaldada. Süvakahjustuse korral võib juhtuda, et rakud küll isegi taastuvad, aga on niivõrd muundunud, et ei anna enam infot ajule edasi.

Üks kahjustusallikatest on suitsetamine, kuid rakke rikuvad ka väga sügav allergia, põletused, söövitused. Kuum tee võib samuti maitsmismeelt häirida, kuid see möödub paari päevaga.

Soolestiku vanus: 2–3 päeva

Soolestik on vooderdatud väikeste sõrmekujuliste harudega – rakkudega, mis aitavad toitainetel imenduda. Nad suudavad uueneda väga kiiresti, kahe-kolme päevaga, kuna on pidevalt ligipääsetavad kemikaalidele, nagu söövitav maohape, mis toitu lagundab. Ülejäänud soolestik kaitseb end limakihiga, kuid ka see barjäär ei suuda maohappele pikalt vastu panna. Seal uuenevad rakud iga kolme kuni viie päeva tagant.

I. A.: Inimesed paraku ei pööra soolestikule piisavalt tähelepanu. Sooled kannatavad palju välja, pigem saab tõesti kahjustada kaitsev organ magu, kus toitu kõigepealt töödeldakse. Kuid soolestikule teevad liiga infektsioonid, rasvased ja praetud toidud, mis nõuavad organismilt erilist töötlemist.

Kui sool on saanud kahjustada, peab inimene toituma nii, et selle taastumine oleks kiire. Näiteks pärast kõhulahtisust tuleb jälgida, et soolestiku koormus oleks väiksem. Paastukuurid teevad soolele head. Paastumine ei tähenda tingimata üksnes veejoomist, paar-kolm päeva võib tarbida mahlu, teed või ühelaadset toitu, et soolestik ei peaks seedimiseks pingutama. Enne paastumist tuleks ilmtingimata nõu pidada spetsialistiga.