Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta juunikuu Tervis Plussis.

Päikesega sõbraks 

Pamela Eesmaa, 27. juuni 2015 10:02
Erilise hoole alla tuleb võtta väiksed lapsed, kellel on äärmiselt õrn nahk.Foto: MATI HIIS
Ühed tormavad randa suure ja kõrvetava päikese alla ning naasevad rikutud ja põlenud nahaga, teised istuvad nahavähi hirmus terve suve põõsa varjus. Õigel viisil ja parajas koguses päevitamine on aga tervisele kasulik. Nõu jagab apteeker Kai Kimmel.

“Kes siis ei tahaks ilus pruun olla,” ütleb Eesti Apteekrite Liidu esinaine Kai Kimmel naerusuiselt. Apteekril on igati õigus – kõik soovivad olla kauni ja terve jumega, kuid Eestis on aeg selle saavutamiseks looduslikul teel küllaltki lühike. “Oleme kevadel nagu vasikad, kui päike välja tuleb: jookseme kõik kiiresti kiiri püüdma.”

Samal teemal

Kuna kodumaa kliima pakub pruunistavat päikest vaid paari kuu jagu, siis kipuvadki paljud päevitamisega üle pingutama. Kimmel pole päevitamise vastu, ta peab seda mõistlikus koguses lausa kasulikuks: “Päevitamise käigus tekib inimese kehas D-vitamiin, mis on vajalik luudele, hammastele, juustele, tervele organismile. Toidust leiab seda vähesel määral. Põhjamaa inimesi, olenemata vanusest, kimbutab tihtipeale just D-vitamiini vaegus.” Päevitamine on hea ka mitmete nahahädade, näiteks akne korral. “UV-kiirgus kuivatab nahka ja aitab probleemi leevendada,” selgitab Kimmel. “See ei kehti aga nende noorte inimeste kohta, kellel ravitakse aknet Roaccutane’iga. Neil on lubatud päikese käes olla ainult tugeva päikeseblokaatoriga.”

Kuidas terve inimene tervislikult päevitada võiks, seda apteeker öelda ei saa, sest kõik oleneb inimesest, nahatüübist, põetavatest haigustest, tarvitatavatest ravimitest, juba olemasolevast päevitusest. Küll aga kehtib kõigile kreemitamise reegel: vähemalt 30 minutit enne päikese kätte asumist tuleb keha katta kaitsva kreemiga.

Vali õige faktoriga kreem!

Lühend SPF tuleneb ingliskeelsest väljendist Sun Protection Factor (päikesekaitsefaktor) ja lühendi järel olev number näitab, mitu korda kauem tavalisest saad sa päikese käes viibida. Tavaliselt tekib punetus heledal nahal 20 minutiga. Kui sa kasutad kreemi, mille SPF on 15, siis võid päikese käes põletust kartmata viibida viis tundi (15 x 20 = 300 minutit).

Kui sa ei oska ise kreemi valida, aitab apteeker. “Ma võin juba peale vaadates öelda, milline kreem inimesele sobib, juhul kui tal ei ole mingeid terviseprobleeme. Näiteks teil on märgata juba kerget jumet, mistõttu võib valida kreemi SPFga 8,” sõnab apteeker ajakirjaniku aiatöödel pruunistunud käsi silmitsedes.

Kõige ohtlikum päikese tegutsemise aeg ongi nüüd, UVA- ja UVB-kiirgus on Kimmeli sõnul lausa tapvalt tugev. “Kevadel, alates maist kuni juuni lõpuni, on päike kohutavalt intensiivne. Pärast jaanipäeva on päike juba mahedam,” selgitab ta.

Erilise hoole alla tuleb võtta väiksed lapsed, kellel on äärmiselt õrn nahk. Imikute puhul tuleb kasutada kreemi, mille faktor on vähemalt 30–50. “Neil lastel, kes saavad noorena palju päikesepõletusi, on tulevikus palju suurem soodumus naha­vähiks.”

Kreemitamist tuleks päeva jooksul korrata, eriti kui ollakse vees ning kreem pole veekindel.

Kui päike toob villid

Ka päikeseallergiat esineb suve alguses rohkem, see võib väljenduda talumatus nahakiheluses, väikesevillilises lööbes, raskematel juhtudel esineb ka hingamisraskusi, palavikku ja isegi krampe. “Kergemal juhul saab abi allergiatabletist ja kompressist.”

Päikeseallergia võib ilmneda ükskõik millisel eluperioodil, nii vanadel kui ka lastel.
Inimesed, kes tarvitavad mingeid ravimeid, peaksid hoolikalt lugema infolehte ja küsima apteekrilt või arstilt nõu, kui viimased ise ei märka õpetada. “On ravimeid, millel on fotosensibiliseeriv toime, nende kuuri ajal päikest ei võeta,” selgitab Kai Kimmel. Kui nõuet ignoreerida, võib saada tõsise suurte ja halvasti paranevate villidega nahalööbe ja väga halva enesetunde. “Näiteks on looduslik antidepressant Cesradyston, naiste­punapreparaat, päikesega koos üsna ohtlik. Võivad tekkida suured villid ja allergiline reaktsioon.”

Ka tetratsükliini sisaldavad antibiootikumid kuuluvad fotosensibiliseerivate ravimite hulka.

Paljureklaamitud Fastum ja teised sama toimeaine, ketoprofeeniga geelid ja salvid võivad päikese käes samuti esile kutsuda allergilisi nahareaktsioone.

Koduapteek korda!

Rohkelt potsikuid Kimmel suveks ette osta ei soovita, sest päikesekaitsekreemid peavad vastu kaks-kolm aastat, seejärel nende kaitsefaktor aegub. “Neid võib aga kasutada tavalise kreemina.”

Kodus võiks olla vähemalt faktoriga 15, väikelaste puhul veelgi suurema faktoriga kreem. Samuti tasuks varuda jahutavaid geele ja päevitusjärgseid kreeme. Tõhus põletuste leevendaja on Burnshieldi geel. Eestis toodetud sarjast Orto Solar leiab kreeme nii päevitamiseks kui ka päevitamise järgseks kasutamiseks. Allergikutel ja nahahaigusi põdevatel inimestel oleks soovitatav tarvitada spetsiaalse apteegisarja tooteid, näiteks Eucerini omi.

Päikesepõletuse eri  astmed

Kerge põletus – nahk punetab, on veidi hell. Abi saab jahutavatest vahenditest, nagu märjad rätikud, jahutavad geelid (eriti kasulikud on aaloed sisaldavad geelid-kreemid), pantenool. Kui kodus spetsiaalset kreemi ei ole, võib selle julgesti asendada hapukoorega. Hapukoorevastased toovad põhjenduseks rasvase kihi, mis ei lase nahal hingata, kuid see on tühine probleem, pidades silmas jahutavat, pehmendavat ning toitvat toimet.

Keskmine põletus – nahk punetab tugevalt, tekivad väiksemad villid, hiljem hakkab nahk kooruma. Abi saab samadest vahenditest mis kerge põletuse korral, lisaks võiks võtta veel allergiavastase tableti.

Sügav põletus – nahale ilmuvad suured villid, tõuseb palavik. Sellisel juhul on vajalik arstiabi, kiirabi tulekuni võib patsiendi mähkida märgade rätikute vahele, kuid mitte nendega hõõruda.

Kolm põhilisemat nahatüüpi

Punapäine või blond, silmad sinised või rohelised, nahk hele – nahk ei päevitu peaaegu kunagi ja läheb ruttu tulipunaseks, põletus tekib kergesti.

Kartulikoore värvi juuksed, sinised või hallid silmad, nahk õrna jumega – keskmine eestlane, nahk päevitub hästi, kuid pikemalt päikese käes olles võib saada põletuse.

Tõmmu nahaga, tumedajuukseline, pruunid silmad – päikese­põletus tekib harva, nahk ei lähe reeglina punaseks, vaid pruunistub, kõige tumedama naha puhul ei toimu päevitumist üldse.