Harilik angervaks

Angervaks kasvab niisketel niitudel, soostunud metsas ja lodumaal, heades tingimustes sirgub ta kuni kahe meetri kõrguseks. Kreemikasvalge õiepuhmas ja uimastav lõhn teevad taime leidmise kergeks. Lehed meenutavad jalakalehti, tipmine leht on teistest tavaliselt suurem.

Raviks kogutakse õisi õitsemise algul, selleks lõigatakse taime tipmine osa. Ravitoime on ka lehtedel. Eriti puhta droogi saamiseks korjatakse lehti kevadel, kui taimed on alles 15–20 cm kõrgused. Septembris algab juurte kogumine.

Ürdist on leitud C-vitamiini, park­aineid, fenooliühendeid, eeterlikku õli, kõrgemaid rasvhappeid, salitsüülhappe estreid, vanilliini, värvaineid antotsüaane, glükosiide.
1835. aastal eraldati angervaksa õitest esimest korda salitsüülhapet, aga ei valmistatud veel aspiriini. Happe atsetüülimiseni ehk ravimina stabiilselt kasutuskõlblikuks muutmiseni läks veel aastaid. See õnnestus alles 1897. aastal, kui Saksa farmaatsiafirma Bayer patenteeris selle aspiriini nime all.

Kasutamine

Angervaksal on üldtugevdav, bakteritsiidne, uriinieritust suurendav, põletikuvastane, siseelundite spasme, seedehäireid ja sisemisi verejookse vältida aitav toime. Angervaksa on nimetatud ka looduslikuks aspiriiniks, sest ta langetab palavikku. Taim leevendab köha ja soodustab paranemist viirushaigustest. Teadusuuringud näitavad, et angervaks kiirendab ka maohaavandite paranemist. Kasutusel kõhulahtisuse, peavalu, podagra, reumaatiliste haiguste, neeru- ja põiehaiguste, ka nahaprobleemide (rasuse kõõma, suurepoorilise näonaha) ravis. Angervaksaga on arstitud ka menstruatsioonivalusid.

Eesti rahvameditsiinis soovitati naistel pärast sünnitust juua angervaksalehtedest teed, et ära hoida nn nurgavoodipalavikku, samuti tarvitati seda liiga rohke valgevooluse ja teiste naistehädade korral. Angervaksa kasutati ka külmetushaiguste, peavalu ja südame rütmihäirete leevendamiseks ning organismist ülearuse vedeliku eemaldamiseks. On viiteid, et angervaks tõi kergendust pahaloomuliste kasvajate ja epilepsia korral.

Angervaksa võsusid ja kevadisi noori lehti tarvitatakse toiduks – supiroheliseks ja salatiks.

Retsepte

Vesitõmmis – 2 tl peenestatud droogi valatakse üle 1 klaasi keeva veega, jäetakse suletud anumas 15 minutiks seisma, aeg-ajalt segatakse, seejärel kurnatakse. Tarvitatakse külmetushaiguste korral 0,3 klaasi kuumalt mitu korda päevas.

Alkoholtõmmis – peenestatud droogile lisatakse 40protsendilist viina vahekorras 1 : 10 ja jäetakse nädalaks toatemperatuuril pimedasse kohta seisma, vahete­vahel loksutatakse, lõpuks kurnatakse. Võetakse külmetushaiguste korral 1 tl veega lahjendatult kolm korda päevas.

Kasvatamine

Kahtlemata saab angervaksa paljundada seemnetega, kuid lihtsam on seda teha loodusest välja kaevatud taimedega. Kuigi looduses eelistab angervaks niiskemaid kasvukohti, kasvab ta rahuldavalt ka parasniiskel aiamullal.

Euroopa rahvaste pärimuses on angervaksa peetud maagiliseks taimeks. Jaaniööl paigutati angervaksa õitsvaid oksi majapalkide vahele – kurjade vaimude ja kõige paha peletamiseks. Angervaks on ka hea meetaim.