Foto: MARI LUUD
Toiduuudised
28. juuni 2015, 10:27

Lugu ilmus esmakordselt 2010. aasta juunikuu Tervis Plussis.

Inimlik suhe laktoosiga (9)

 Kes talub piima, kes mitte? Mitte suvaline, vaid suhte­liselt suur piimasuhkru kogus võib vähestel seedetraktivaevusi põhjustada.

Imetajad on looduse poolt seatud sööma laktoosi (nimetatakse ka piimasuhkruks), mis loodusliku toidusüsivesikuna annab meie verre üheaegselt glükoosi ja temaga tasakaalus oleva koguse galaktoosi, mida mõlemat on vaja eluaeg. Kui laktoos jõuab seedetrakti, siis ensüüm laktaas lõhustab selle glükoosiks ja galaktoosiks. Laktaas ongi tähtsaim laktoosi lõhustaja, kuigi ka mao happeline keskkond ning seedekulgla mikroobikoosluste elanikud annavad oma panuse piimasuhkru lammutamisse. Looduses on asjad aga targalt sätitud.

Ained on konstrueeritud nii geniaalselt, et neil saaks olla rohkem kui üks kasulik roll. Nii on see ka laktoosi puhul. Regulaar­ne piima tarbimine annab meile seega glükoosi ja galaktoosi, aga piimasuhkur ning selle mõned mikrobiaalsed lõhustumisproduktid aitavad organismil paremini omastada ka piimakaltsiumi (seda vajad kogu elu!), mõned lõhustumisproduktid on energiamaterjaliks jämesoole rakkudele.

Maailmas süüakse väga erinevate imetajate (lehmad, kitsed, hobused, kaamelid, jakid, põhjapõdrad, eeslid, lambad, seebud jt) piima ja sellest tehtud toidukraami. NB! Loetelus toodud imetajate piimas on laktoosi kas rohkem või ligikaudu sama palju kui lehmapiimas, aga kusagilt ei kosta kõmu näiteks kaameli- või põhjapõdrapiima laktoosi talumatusest!

Üheks põhjuseks on ilmselt see, et nende piirkondade elanikud pole sattunud veel tohutu globaalse infoprügimäe kõrvaltoimete meelevalda. Normaalse söömise ülikooli lühikursus tuleb appi ja aitab sul luua inimlikku suhet piimasuhkruga.

Mida siis võiks teada? Neid inimesi, kellel puudub geenimutatsiooni tagajärjel laktoosi lõhkuv ensüüm laktaas (kaasasündinud alaktaasia) on ülivähe, mõnevõrra rohkem on hüpolaktaasikuid, kellel laktaasi hulk ja aktiivsus on tavanormist väiksemad. Mõlematel tekitab ülemääraselt tarbitud piimasuhkur seedehäireid (piimasuhkru talumatust), nagu kõhu­puhitus, korin, gaasivalud, kõhulahtisus jne, kuid see pole eluohtlik probleem.

Toonitame sõna "ülemääraselt"! Miks? Nimelt on teaduspõhised topeltpimekatsed korduvalt näidanud, et piimasuhkrust põhjustatud probleemid võivad neil inimestel tekkida alles teatud laktoosikogusest alates, mitte selle pisemagi hulga sattumisel seedetrakti. Probleeme tekitada võiv laktoosikogus on aga mitmetes grammides.

Hapendatud piimatoodete tarbimine laktoosiga seotud vaevusi ei tekita, kuna neis on mikroorganismid mingi osa laktoosi juba ära tarbinud (s.t kogus jääb alla probleeme tekitada võiva taseme). Sobivad ka juustud, sest mida pikem kääritamine, seda vähem jääb tootesse laktoosi. Ka probiootiliste toodete valimine on nende inimeste puhul mõistlik (osa piimhappebaktereid jõuab soolestikku ja aitab omakorda mõõdukalt piimasuhkrut lagundada).

Tea: piimasuhkur on vajalik toit­aine. Ja ega ometi see, et inimkond on jõudnud oma eluga globaalsele info­prügimäele, ei pea sinu jaoks tähendama laktoosihirmu!

Hirmutamispõhjusi loe maikuu Tervis Plussi artiklist.

Nüüd peaksid laktoosi kohta kehtivad lihtsamad põhitõed selged olema. Sahharoosiga hirmutamise tuhinas on jõutud aga fruktoosi ülistamiseni. Ka sellega viis asjatundmatus tasapisi tõsiste probleemideni. Lähemalt juba järgmises Tervis Plussi numbris!