Parim küsimus üldse: kas ma olen terve? (3)

Katrin on kargel maihommikul sõitnud Kloogalt kesklinna kella seitsmeks ning kaheksast on särtsakas naine Ida-Tallinna keskhaiglas valmis, et lasta oma keha pealaest jalatallani läbi analüüsida.

“Teeme selle triki ära,” ütleb Katrin ja läheb vapralt terviseauditi esimesele protseduurile – vere- ja uriinianalüüsi andma. “Nagu kirbuhammustus,” teatab pärast proovivõtmist naine, kellel veeni tihti raske tabada. Analüüsid annavad teavet vere suhkru- ja kolesteroolisisalduse, neerude, maksa ja kilpnäärme toimimise, aga ka munasarja kasvaja-markerite kohta.

Ilus seestpoolt

“Kas kõhu poolt on midagi kaevata?” küsib dr Peeter Ross, kes teeb Katrinile kõhuõõne organite ultraheliuuringut. “Või on teil mõni piirkond, mis eriliselt huvitaks?” “Pimesool! Palun vaadake, kas mu pimesoolega on kõik korras. Mitmel tuttaval on viimasel ajal ära lõigatud.”

Dr Ross selgitab, et pimesoolt selle uuringuga üldiselt ei hinnata, sest ultraheli ei näe gaasist läbi. Haiget soolt saab aga arst ultraheli abil tuvastada, samuti on näha kasvaja tihe kude. Katrini pimesoolega on kõik korras.

“Kas te midagi huvitavat seal ka näete?” pärib Katrin, kui arst aparaadiga mööda kõhtu liigub.

Pärast sügavat sisse-hingamist ja hinge kinnihoidmist vaatab arst maksa üldist seisundit. “Maksakude on normaalse elastsusega, kõvema viinaviskamisega läheb see tihedaks. Teil on täitsa korras,” kinnitab Peeter Ross. Ka kaks neeru on kenasti korras, midagi halba ei leia arst ka põrna juures. Veel vaadatakse üle aordi ümbrus ja kõhunääre. “Kõik on tõesti ilus,” tõdeb doktor. “Jumal tänatud!” õhkab Katrin kergendatult.

Lasknud Katrinil veidi hinge tõmmata, juhatab Ida-Tallinna keskhaigla kliendihaldur Kristel Korovetski järgmise ülevaatuspunkti juurde: EKG, südame elektrikardiogramm. See aitab hinnata südame tööd ning lubab otsustada koormustesti üle – kas seda saab teha ning missugune neist oleks antud juhul sobivaim.

Klõpsud külge!

Rindkerele ja jalgadele kinnitatakse andurid, mille abil aparaat südamest “pilti” näitab. “Natuke näpistab,” jõuab Katrin öelda, kui juba edastab masin tulemuse. Siksakiline kardiogramm näpus, sammub Katrin südamearst Silja Pilve juurde, kes viib läbi koormustesti.

“Kurta mul midagi pole, aga energia hulk ei ole enam selline nagu 25 aastat tagasi,” ütleb Katrin kardioloogile. “Tahaks ju ikka rohkem jõuda, aga varsti saan juba 65 ning tegutsema peab ennast säästes,” annab naine endale aru. “Kõik me tahaks ju kauem kesta.”

Silja Pilv selgitab, et koormusteste on erinevaid. Katrini test viiakse läbi jalgrattal, kuna ratas sobib Katrini mõne kuu eest opereeritud jalale paremini kui kõnnilint.

Katrin asub väntama – rahulikult, ühtlase tempoga, nagu arst õpetab. Iga kolme minuti tagant suurendatakse koormust, et hinnata südame koormus-taluvust ja võimalikke südame-veresoonkonnahaiguste riske. Põhiliselt kasutatakse niisugust testi isheemiatõve diagnostikaks.

“Testi käigus tulevad välja varjatud südamehädad, vajadusel saame esile kutsuda näiteks rütmihäireid või muid olukordi haiguse täpsemaks diagnoosimiseks ja vajadusel edasiseks raviks,” selgitab dr Pilv oma tööd. Et südamehaigusi ennetada, võiksid üle 50aastased mehed – ka ilma igasuguste vaevuste-ta – teha koormustesti aasta või paari tagant. Naisi kaitsevad östrogeenid ja südamehaigused tabavad neid enamasti veidi hilisemas eas.

“Hormoonasendusravi lükkab võimalikku südamehaigusesse haigestumist tõesti edasi, samas võib see aga soodustada trombide ohtu või teatud vähiriske,” tõdeb Silja Pilv.

Katrin muudkui väntab, samal ajal uurib arst, missuguseid haigusi on tema perekonnas põetud. “Emal oli insult ning isal hilises eas samuti midagi südamega,” vastab Katrin. “Aga üldiselt on suguvõsaliikmed olnud pikaealised ja hea tervisega.”

“Hoidke ülakeha paigal, ainult jalad väntavad!” tuletab arst meelde. Ülakeha liigne liikumine eksitab aparaadi tööd. Kuid jalad hakkavad väsima. “Naistel väsivadki jalad tihti rutem, kui lõpeb võhm,” teab arst. Nüüd on aeg ennast maksimaalselt pingutada. “Ei tahaks pooleli jätta ja öelda, et test polnud südame isheemiatõve suhtes diagnostiline,” innustab arst Katrinit. Ja Katrin jaksab veel. “Kui jõuad, siis natukene veel! Kümme sekundit veel!”

“Jõuan küll… Tegelikult ikka enam ei jõua.”

Nüüd tuleb viis minutit taastuda. “Kas ma ei jõudnud lõpuni?”

“Saime ikka kõik kätte,” rahustab dr Pilv Katrinit. “Midagi haiguslikku ei olnud,” ütleb ta elektroode maha võttes. Koormuseelne vererõhk 120/70 on hea, koormusjärgne 160/90 veel parem. Mingeid muutusi, mis suurenenud haigusriskile viitaks, ei ole. Katrini koormustaluvus on keskmine. “Võite trenni teha ja peategi tegema,” soovitab kardioloog.

“Kohe lähen teen rattaga mõned tiirud Kloogarannas. Mu hing ja süda lausa ihkavad,” kõlab innukas-tänulik vastus.

Viimane käik terviseauditil on kopsu-röntgenisse. Pilt valmib hetkega ning nüüd võib tunnikese hinge tõmmata, lõpuks ometi midagi süüa (enne vereanalüüse ei tohtinud ju!), ja siis saabki teada tulemused. Õhus oleks natuke nagu eksamitulemuste selgumise eelset ärev-pidulikkust.

Finaal

Sisearsti vastuvõtt. Dr Kadri Laasikul on ülevaade kõigist Katrini analüüsi- ja uuringutulemustest. Sisearstile tasub kõik oma tervisemured ära rääkida, sest siit saab vastused ning vajadusel soovitused edasisteks uuringuteks. Katrinil vaevusi ei ole, pealegi oli ju vererõhk ideaalne. “Nii ei saa siiski öelda, et vererõhk korras – süda ka terve,” nendib dr Laasik. Arst kuulab Katrini südant. “Kopsudes midagi ei kuule, südames kahinaid pole.”

Tulemused:

+ Katrini südamega on tõesti kõik hästi: kardiogramm normis, südame veresoontes muutusi pole, vererõhk ja südamelöögisagedus kasvasid koormustestil eale vastavalt, taastumine oli hea. Seega on Katrini kardiovaskulaarsete haiguste risk väike.

+ Vereanalüüsid on korras: vere suhkrusisalduse, maksafermentide ja põletiku näidud ning vere valgepilt on normis, kõrvalekaldeid pole.

+ Kilpnäärmetöö on normis, kilpnäärmes mingeid koldeid ega struktuurimuutusi pole.

+ Munasarja kasvajamarkerid normis.

+ Neerude puhastusvõime on korras.

+ Röntgen näitas, et kopsud on korras.

“Tähendab, võin suitsetada?” küsib Katrin. Kindel “ei” tuleb arsti suust kiiresti. “Kui ei suitseta, on jõudu palju rohkem! Suitsetamine on südameveresoonkonnahaiguste riskifaktoritest üks, mida inimene saab ise mõjutada.” Katrin plaanib maha jätta. “Olen tegelenud sellega juba paar kuud.” Arst soovitab hakata sigaretikogust vähendama tasapisi, võtta vajadusel appi nõustaja, abi võib olla tablettidest, nikotiiniplaastritest.

Katrini üldkolesterooli näit on 5,9. See võiks olla 5. Õnneks on hea toimega veresooneseinu stabiliseerivat HDL-kolesterooli piisavalt: 1,7 mmol/l (norm 1,2). Halva kolesterooli ehk LDLi näit on 3,8 (norm 3).

Mida teha?

Õige toiduvalik aitab kolesterooli-näite parandada. Loomsed rasvad tuleks asendada taimsetega, suurema rasvasisaldusega piima, või ja majoneesi asemel eelistada lahjemaid tooteid, palju võiks süüa juur- ja puuvilju.

Kehalist koormust võiks suurendada, olgugi et Katrin teeb füüsilist tööd aias. Aiatöö on küll väga hea, kuid koormab teatud kindlaid lihaseid. “Jõusaali on viimasel ajal vähemaks jäänud, samuti rattasõitu,” tõdeb ta ja lubab uuesti plaani võtta ka kepikõnni ja ujumise. “Tunnen, et selle kõigega saan ma hakkama,” võtab Katrin kokku. “Selle ma teen ära!”

Miks võiks teha terviseauditi?

Aasta või paari tagant võiksid põhjaliku tervisekontrolli läbi teha üle 40aastased mehed. Naised võiks tervise igal aastal lasta üle vaadata alates 50. eluaastast. Kes tahab lihtsalt oma tervist kontrollida – vanusepiire pole!

Terviseskriining on soovitatav meestel, kes on kehaliselt väheaktiivsed, suitsetavad, on töö-stressis ja üle töötanud, tunnevad ebamääraseid vaevusi südame piirkonnas.

Vaata terviseauditi kohta lisawww.itk.ee. Terviseauditi hind algab 229 eurost.

Katrini energianipp

Värskust ja reipust annab igahommikune kümblus külmas vees. “Külm on hea. Kastad end sisse, kuivatad hoolikalt froteerätikuga, nii et nahk mõnusalt õhetab, ja energiat on palju!” Kuivharjamine on väga soovitatav.