Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
3. juuli 2015, 10:12

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta juunikuu Tervis Plussis.

17 head suvist harjumust

Suvel on ahvatlusi palju! Anname soovitusi, kuidas Eesti lühikesest suvest mõnuga ja endast hoolivalt maksimumi võtta.

1. Joo vett. Muuda heaks harjumuseks kanda väikest vee-pudelit alati käekotis, sest suvel tekib organismis kergesti veepuudus, eriti sportides või veetes aega õues päikese käes. Tervisele on kasulik ennetada janu tekkimist pidevalt väikeste lonksudega juues.
Et vältida vedelikupuudust, ära joo kohvi, rohelist või musta teed keskpäeval, kui on kõige kuumem, sest kofeiini sisaldavad joogid väljutavad kehast vett. Ühe tassi kohvi või teega kaotatud vett kehas tasakaalustab klaas puhast joogivett. Uuringud on ka näidanud, et kui väldid liigset veekadu, on tuju rõõmsam.

2. Kanna mütsi ja päikeseprille. Rannas viibides, sportides ja linnas jalutades kaitse päikeselisel päeval pead õhukese ja heleda suvemütsiga. Nii saad vältida päikesepistet, mis võib tabada, kui viibid liiga kaua katmata peaga otsese päikese käes.
Päikesepiste on tõsine ja eluohtlik seisund. Kui ülekuumenemise korral jahutab organism end ise (aktiveerub higistamine, hingamine kiireneb, naha pindmised veresooned laienevad, nii et suur hulk verd jahtub ja jahedam veri jahutab ka elundeid), siis päikesepiste korral lülitub keha jahutav kaitsemehhanism välja.

3.Naudi päikest mõistlikult. Mõõdukas päikese käes viibimine suurendab organismi D-vitamiini varusid ja mängib olulist rolli paljude haiguste ennetamisel. Siiski tuleb päikese käes viibimisse suhtuda ettevaatusega ja vältida
päikesevõttu kella 11–15, mil kiirgus on kõige tugevam.

4. Söö Eestis kasvanud puu- ja köögivilju. Et koguda talveks energiavaru ja vitamiine, söö rohkelt Eestis kasvatatud marju, puuvilju, salateid ja muid köögivilju. Neis on säilinud rohkem kasulikke aineid kui sissetoodud viljades, lisaks on neid taimemürkidega vähem töödeldud. Peale selle suudab organism paremini omastada vitamiine kodumaistest lihtsatest saadustest, sest on aastasadade jooksul kohastunud neid seedima ja neist kasulikke aineid sünteesima.
Tuleb vaid meeles pidada, et ka koduaias kasvanud marju ja puuvilju on vaja alati hoolikalt pesta.

5. Vali turvaline päikesekaitsekreem. Kuigi naha kaitsmiseks päikese eest soovitatakse kasutada suure kaitsefaktoriga kaitsekreemi, on uuringuid, mis näitavad, et teatud koostisosadega kaitsekreemide kasutamine päikese käes just soodustab pahaloomuliste nahakahjustuste teket.
Päevituskreemide kasutamisega blokeeritakse ka organismis D-vitamiini moodustumine.

6.Kasuta kondoomi. Loodus on paika pannud, et suvel on inimesed aktiivsemad ja avatumad tutvusi looma kui talvel. Kui sume suveõhtu loob vastupandamatu ahvatluse, kuulub sinna juurde ka kvaliteetne kondoom. See on ainus rasestumisvastane vahend, mis kaitseb sugulisel teel levivate haiguste eest.
Moodsal ajal ei pea häbenema, et ka naisel on kaitsevahend igaks juhuks käekotis.

7. Söö kergemalt. Suvel vajab keha kergemat toitu, sest pole vaja nii tõhusalt õiget temperatuuri hoida. Kergemat toiduvalikut soosib ka päikese energiat andev valgus. Võid eeskuju võtta tervist toetavast Vahemere dieedist, kus toidu valmistamisel kasutatakse palju köögivilju, kala ja oliiviõli. Peale selle, et kergem toit annab puhkust seedesüsteemile ja kahandab talvepekki, on see ka boonus südametervisele.
PS! Kes ütles, et grillima peab tingimata vorste, kanakoibi ja karbonaadi? Sama head on kalorivaene valge linnuliha ja taine sisefilee.

8.Trenn peenarde vahel. Suvel ei ole tihti tahtmist minna spordiklubisse higistama ega piirata end rühmatrenni algusaegadega. Trenni asemel saad end suvel vormis hoida ka tavapäraste suviste tegevustega, nii et sa ei saa arugi, et lihaseid trimmid. Kui sul endal peenramaad ei ole, paku abikäsi vanaemale, sugulastele või tuttavatele. Hindamatu trenniväärtusega on näiteks rohimine, kõplamine ja heinategu! Valusad lihased on garanteeritud!

9. Ära pikuta mererannas. Mererannas ei pea päevitama lamades. Pikutamise asemel naudi päikest aktiivselt, nii et saad kirja ka trennipunktid.
• Jaluta põlvekõrguses vees!
• Tee kiirkõndi veepiiril!
• Sörgi kuival rannaliival! Ebatasane jalgealune paneb tööle rohkem lihaseid ja teeb trenni raskemaks, sest pead edasiliikumiseks rohkem vaeva nägema.
• Sörgi madalas vees! Ka veetakistus teeb trenni jooksurajaga võrreldes raskemaks.

10. Vees uju ja võimle. Kui rannas end vette jahutama lähed, ära hulbi niisama lainetes, vaid uju krooli, koera, konna, kas või rannakonna nii, et tunned pulsi kiirenemist. Hinda aga adekvaatselt oma ujumisoskust ja vali selle järgi vee sügavus ja temperatuur. Uju alati paralleelselt kaldaga, vahepeal kontrolli, et sa liiga sügavale pole sattunud.
Vees saad teha ka suurt osa tavapäraseid lihasharjutusi. Tõsta käsi ja jalgu kõrvale, tee põlvetõsteid või hüppa. Veetakistus töötab hantlite eest!

11. Asenda vähemalt üks bussi- või autosõit päevas jalutamisega. On küll kulunud soovitus bussi või autoga sõitmise asemel tööle jalutada, rulluisutada või jalgrattaga sõita, kuid see täidab oma eesmärki! Nii õnnestub sul grillipidudega kaalus mitte juurde võtta ja märkamatult ka lihaseid trimmida. Boonuseks on värskes õhus liikumisest saadav energialaeng.

12. Lühikesed treeningud. Kui suvel pole aega tunniseks trenniks, ära jäta trennikorda vahele, vaid tee lühem trenn. Kas või 10–15 minutist intensiivsest trennist jõusaalis, kodu ümbruses jooksmisest või lihasharjutustest kodus piisab, et lihastes toonust hoida ja enesetunnet upitada.
Kui sa ei raatsi õhtust minutitki trennile napsata, tee vajalik peputrimm ära hommikul.

13. Puhkus on puhkamiseks! Isegi kui tundub, et sa pole tööst väsinud, tunned puhkuse ajal, kuidas meel puhkab. Ära tee endale puhkuse ajaks liiga palju plaane: remontida maja, lugeda läbi talve jooksul lugemata jäänud raamatud, külastada sugulasi, käia trennilaagris. Mida vähem valikuid ja otsuseid puhkusel teha on vaja, seda parem. Kui pead kiirustama, et kõike jõuda, tekitad endale lõõgastumise asemel tarbetut stressi.
Kui sa töölt pikka puhkust võtta ei saa, võta kas või paar vaba päeva enda laadimiseks. Pikem nädalavahetus annab jõudu ja selgendab mõtteid.

14. Murra rutiini. Tee vähemalt kord suvel midagi sellist, mida sa kunagi varem teinud pole. See virgutab vaimu ja pimedal sügisel on millelegi tagasi mõelda. See võib olla midagi väga lihtsat. Näiteks ärka suvel varem üles, et kogeda, milline on suvine varahommikune värskus. Mine jalutama parki, kus sa käisid viimati lapsena või kus sa pole kunagi varem käinud.

15. Helista lähedastele. Kas on midagi, mis närib hinge rohkem, kui sassis suhted lähedastega? Helista emale, vanaisale, sõbrale. Kas või lihtsalt selleks, et küsida: “Kuidas sul läheb?” Kui suhtlus on soikunud hoolimatult öeldud sõnade pärast, ei ole lähedaste inimeste vahel vahet, kes esimesena vabandust palub. Rahulolu taastatud sidemest tähtsa inimesega kaalub kõik üles.

16. Naudi loodust. Istu mererannas, jaluta metsas, mine varahommikul rabasse – Eesti loodus on imeline! Võta aega, et kuulata suvist linnulaulu, metsakohinat, rohutirtsude sirinat. Suvisest loodusest ammutad vaimujõudu. Koged rahu, uute mõtete ja tunnete tulva.

17. Ära püüa olla ideaalne. Ei ole kindlaid reegleid, milline on ideaalne sõber, naine, ema, töötaja või ülemus; milline on ideaalne õhtusöök perele, kõige ägedam kohting, kõige toredam pidu; milline on piisav pingutus trennis või trennikordade arv nädalas.
Me ise seame endale kõrgeid nõudmisi ja anname virgutavaid piitsalakse. Kui õnnelik olemiseks on vaja lasta latti veidi madalamale, siis miks mitte seda teha.