Foto: PantherMedia / Scanpix
Hea nõu
18. juuli 2015, 10:02

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta juunikuu Tervis Plussis.

Päevitada või mitte? (2)

Tublisti päevitunud ihu on eriti põhjamaalaste seas hinnas. Juba esimeste soojade ilmadega sirutatakse end päikese kätte praadima. Päevitamisel on küll plusse, aga ka suur hulk terviseriske.

Poolt

Tartu Ülikooli kliinikumi allergoloog Kaja Julge:

Päike annab energiat, tekitab head tuju ja häid mõtteid. Kõik, mis parandab meeleolu, on hea ka immuunsüsteemile.

Päikese mõjul moodustub organismis D-vitamiin, mis on vajalik luude ainevahetuseks.

Kevadise päikesega väheneb haigestumine nakkushaigustesse. 

Suvisel ajal paraneb päikesevalguse käes enamiku atoopilise dermatiidiga patsientide nahk suurel määral, samuti taanduvad paljudel ekseemid ja nahk karastub. 90%-l psoriaasihaigetel paraneb naha olukord.

Ida-Tallinna keskhaigla dermatoveneroloog vanemarst Pille Konno:

Organismile vajaliku koguse D-vitamiini sünteesiks piisab väga lühiajalisest päikese käes viibimisest, kusjuures võib olla ka varjus, mitte lamada otsese päikese käes. 

Filosoofiliselt teemale lähenedes: ei ole elu ilma päikeseta. Päikesel on näiteks oluline roll fotosünteesis ja taimede klorofülli tekkes.

Päevitamine on odavaim viis lõõgastuda ja saada kiiret naudingut, see on sõltuvuskäitumine. Heaolutunne on aga seotud päikese nähtava valgusspektriga, mitte ultraviolettkiirgusega ega päevitusega. 

Päevitamine sobib tumedanahalistele (V ja VI nahatüüp). Eestis on enam levinud nahatüübid I–III, harvem IV.

Vastu

Pille Konno

Turvalist päevitust ei ole olemas! Päevitus tähendabki seda, et juba on päikesega liialdatud. Otsese päikese käes viibimine ja päevitamine on üsna kurnav ja väsitav.

Olenevalt nahatüübist võib päevitamise kahjulikkus ilmneda kohe päikesepõletuse või nahalööbena (valguslööve, fototoksiline reaktsioon, fotoallergia) või pikema aja pärast (naha enneaegne vananemine, aktiinilised keratoosid, nahavähk ja muud haigused, mille avaldumist UV-kiirgus võib soodustada). Lisaks nahakahjustustele nõrgendab UV-kiirgus inimese immuunsüsteemi, eriti seda osa, mis kaitseb kasvajate tekke eest.

Kui mittemelanoomset nahavähki põhjustab elu jooksul saadud UV-kiirguse kogudoos, siis melanoomi riskifaktoriteks on suured vahelduvad päikesekiirgusdoosid ja päikesepõletused lapseeas.

Haigustest ägenevad päikesega liialdades luupus, rosaatsea, melasma. 

On ravimeid, mis on fotosensitiivsed ja koos UV-kiirgusega põhjustavad sageli nahalööbeid, näiteks retinoidid, psoraleenid, teatud tüüpi antibiootikumid ja seenevastased ravimid, osa vererõhuravimeid ning kasvajatevastaseid preparaate jne.

Mõned ravimid (nt hormoonpreparaadid), kosmeetilised vahendid (retinooliga) ja kreemide lõhnaained (nt muskus) võivad koos UV-kiirgusega tekitada pigmentatsioonihäireid.

Tallinna lastehaigla pediaater Virve Pagi:

Kindlasti ei tohiks võtta eesmärgiks laps pruuniks saada. Lastele antakse kuni 2. eluaastani D-vitamiini juurde. Kui on väga ilus suvi ja päev läbi paistab päike, võib vitamiini andmises väikese pausi teha. Vanemas eas soovitame rohkem kala süüa või kalamaksaõli võtta, et D-vitamiini vajadus kaetud saaks.

Kaja Julge:

Päikeselise ja tuulise ilmaga on õhus rohkesti õietolmu ja selle suhtes ülitundlikud kannatavad allergianähtude käes.

Atoopiline dermatiit võib päikese tõttu vahel ka ägeneda, kuid need juhtumid on üsna harvad. Valgusülitundlikkust esineb 10–20% elanikkonnast.

Valgusülitundlikkuse korral võivad tekkida allergilised (allergilise kontaktekseemi omadega sarnased nähud: paapulid lööbena, turse, kublad, sügelus) või toksilised reaktsioonid (ilmnevad ainult katmata nahal, sümptomid sarnanevad päikesepõletuse nähtudega ehk nahk on tundlik, kiheleb, punetab, võib minna tursesse, aga eriti ei sügele).