Veeusk teeb rõõmsaks - kas sind ka? (8)

Taivo treenib 3–5 korda näda-las – sõltuvalt sellest, kuidas töö ja pere kõrvalt aega näpistada saab. Ujub, kõnnib keppidega, jookseb, sõidab rattaga, talvel suusatab.

Trenni teeb ta hea enesetunde ja tervise nimel. Vahel võtab eesmärgiks mõne rahvaspordiürituse, kus ennast proovile panna. Viimane tõsisem väljakutse oli Tristar 111 möödunud aastal.

Süsteemse veejoomiseni viis Taivo raamat “Vesi, mille järele su keha hüüab”. Raamatust meeldisid talle mõtted:

l inimene koosneb 75%, aju 85% ulatuses veest, järelikult vajavad need varud pidevat täiendamist,

l ükski teine jook ei asenda organismile puhast vett, sest kuigi ka teised joogid sisaldavad vett, ei “filtreeri” organism sealt vajalikku vett välja,

l kui organism ei saa juurde piisavalt puhast vett, hakkab ta seda kinni hoidma, seejärel hakkab organism vett ära võtma nendest keha osadest, kus seda vähem vajatakse, ja olulisematesse kohtadesse pumpama, järelikult on vaja juua, et vett jaguks kõikjale,

l paljude haiguste põhjus on piisava vee puudumine organites, ilma veeta ei saa organism korralikult toimida,

l janutunne tähendab, et organismis valitseb juba kõrbekuivus.

Vett jooma!

Taivo hakkas veejoomist vaikselt enda peal katsetama, samal ajal oma keha kuulates ja tunnetades.

Nüüd joob ta vett juba väljakujunenud reeglite järgi:

l klaas vett (0,2 l) hommikul ärgates,

l klaas vett umbes pool tundi enne igat söögikorda, söögi ajal vett ega muud jooki tavaliselt ei joo,

l klaas vett alati umbes 1,5–2 tundi pärast igat söögikorda,

l klaas vett alati pärast kohvi joomist,

l klaas vett enne trenni,

l trenni ajal joon peamiselt vett, olenevalt treeningu pikkusest ja higistamise intensiivsusest 0,5–1 l, u

l pärast trenni, eriti pärast ujumist, joon taastumiseks vähemalt kolm klaasi vett,

l klaas vett enne magamaminekut.

“Lisan veele tiba meresoola, et organismile mineraalaineid anda, ja vahel ka siis, kui kraanivee maitse ei ole kõige parem,” ütleb Taivo. “Joon peamiselt kraanivett. Veepudel on pidevalt autos, kui tühjaks saab, siis teen peatuse näiteks mõnes bensiinijaamas ja täidan pudeli veega.”

Poolteise aastaga on veejoomisest saanud rutiin.

Taivo tähelepanekud:

l pea on alati selge ja klaar, peavalusid on väga harva, enne haarasin valuvaigisti järele 2–3 korda kuus,

l nahk ei kuiva ega kestenda, läheb vähem kreeme (soovitus ja tähelepanek naistele),

l saunas ja sportides on higistamine intensiivsem,

l seedimine on korras, kõhugaase vähem,

l sportlikud tulemused paranevad.

Taivo soovitab igaühel leida sobiv veejoomise rütm, alustada sellega vaikselt ja oma organismi vajadusi jälgides. “Tasub teada, et umbes nii palju, kui sisse jood, peab ka välja tulema, seega tuleb “ära käia” tihemini ja see võib alguses olla tülikas,” märgib ta.

Soovitused sportijatele

Treeningu või võistluse eel tasub hoolitseda selle eest, et pingutuse alguseks oleksid keha veevarud võimalikult suured, annab spordiharrastajatele nõu Tartu Ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik. “Eriti, kui on ette näha suurt veekaotust higistamise tõttu – siis võiks juba eelmisel õhtul juua liitri jagu meelepärast mahla, mineraalvett või mineraalveega lahjendatud mahla lisaks. Suurem osa sellest joogist tuleks juua piisavalt vara enne magamaminekut, et urineerimisvajadus ei hakkaks hiljem und segama.”

Võistluspäeval võiks juua mineraalvett või lahjendatud mahla pidevalt, kuid mitte nii palju, et makku koguneva vedeliku tõttu enesetunne halveneks.

Tund enne starti võiks juua korraga rohkem: umbes pool liitrit, kuid sobiv kogus on igaühel erinev. Enesetunde järgi võiks juua 150–200 ml spordijooki vahetult enne starti.

Treeningu või võistluse ajal on soovitatav juua sageli väikestes kogustes. Vastupidavusaladel häirib joogi hankimine teeninduspunktis aga võistluse rütmi, nii võib tempo langusest tingitud kaotus olla isegi suurem kui joomisega saavutatav võit tänu töövõime paremale säilimisele.

Nii uuringud kui ka spordipraktika on näidanud, et vastupidavusaladel, kus pingutus jääb poole tunni piiresse, sportimisaegne spordijookide joomine enamasti märgatavat efekti ei anna.

Pingsal tööl, mis kestab 30–60 minutit, võib aga joomine juba positiivselt mõjuda.

Enamikule sobib siis kõige paremini jahe puhas vesi või mineraalvesi. Seevastu tunniajasel või pikemal pingutusel on olulised läbimõeldud joogirežiim ja spordijook.

Kõrge õhutemperatuuri ja suure õhuniiskusega tekib väsimus eelkõige süveneva veekaotuse ja sellest tuleneva keha ülekuumenemise tõttu. Kuumas eelista võrdlemisi väikese (2–4%), jahedas kliimas märksa suurema (6–8%, isegi 10–15%) süsivesikutesisaldusega spordijooki.