Spordihinged eeskujuks ja rõõmuks - kes on sinul? (2)

Minu eeskujud pole 20 aastaga muutunud. Nad pole rahvusvahelised tippsportlased, vaid terve elu jooksuradadel tervisele teed rajanud spordihinged. Minugi võidurõõm oleks suurim, kui suudaksin vanaisaikka jõudes väikestele järeltulijatele spordi-radadel samamoodi eeskujuks olla, nagu on minule olnud Aimi Pihel, Ilmar Tagel ja Heino Põldoja.

Tehnoülevaatusel kõik korras!

2001. aastal Eesti parimaks spordiveteraniks nimetatud pensionär Heino Põldoja (68) liikumisharjumus on pärit lapsepõlvest, kui külalapsed kogunesid pärast koolitunde trihvaad ja luurekat mängima, talvel tõmbas aga kelgu-mägi ja suusatamine. Kooli ajal tegeles Heino jooksmise, maadluse ja tõstmisega.

Pärast armeeteenistust avastas ta orienteerumise, “rebasejahi”, raadio- ja autoorienteerumise. Maaspordiliidu Jõud meistrivõistlustelt on medaleid tulnud vabamaadluses, VTK talvises mitmevõistluses, orienteerumises, sangpommispordis ja veteranide klassis ka keskmaajooksudes.

Jooksualadel on Heino tulnud veteranide vanuseklassides Eesti meistriks 48 korral, kusjuures 1992. aastal Kristiansandis joostud 800 meetri aeg 2.08,36 püsib siiamaani M45-vanuseklassi Eesti rekordina. Ületamist ootab ka M55-klassi 2002. aastal Viljandis joostud 10 000 meetri rekord 37.18,5.

Heino parimad sportlikud tulemused on siiski sangpommispordi tiitlivõistlustelt – veteranide MMilt seitse võitu ja kolm EM-võistlustelt oma kaalukategoorias, mitu oma vanuseklassi maailmarekordit, lisaks kuus Eesti meistri tiitlit.

Esimest korda jooksis Heino ümber Viljandi järve 1972. aastal, sealt pärineb ka tema parim, 35. koht ajaga 43.05. Nüüdseks on sealseid jooksukordi kogunenud 35. Jõgevamaa jooksudest on ta osalenud 28 korda Palamuse maanteejooksul ja 26 korda jooksul ümber Saare järve. Miks ta seda teeb?

“Natuke inimlikku auahnust ja tunnustusevajadust, võitlust iseenda ja konkurentidega, oma võimete kompamist. Inimene ei tohiks liiga mugavaks muutuda. Kui tervis lubab, teen suviti ikka paari päeva tagant 8–10kilomeetrise jooksuringi, sest süda peab oma koormuse kätte saama. Paha pole ka 40–50 km rattasõitu. Pimedatel poristel sügisõhtutel ja südatalvel annab paraja koormuse tund veloergomeetril.”

Sangpommivõistlusteks valmistudes harjutab Heino keskeltläbi kolm korda nädalas, ühe treeningukorraga läheb üles 7–10 tonni pommi, olenevalt enesetundest. Koormustest taastub Heino tavalise toiduga ja vahel võtab pärast trenni ka spordijooki. Mitmekülgsus on edu valem.

“Raske on anda hinnangut, kas saan tegeleda spordiga sellepärast, et tervis on hea, või on hoopis tervis hea seepärast, et tegelen spordiga. Kumb siis ikka oli enne – kas muna või kana? Suuremaid sporditraumasid pole õnneks läbi elada tulnud, mõningaid lihaserebestusi on siiski juhtunud. Kehamassiindeks püsib 22 piires, ka kõik laborianalüüside tulemused on normis. Olen igal aastal püüdnud käia “tehnoülevaatusel”, et ei tuleks suuri üllatusi.”

Kodus on Heino pärast treeningut mõõtnud vererõhku ja pulssi, tulemused on korras. Ka mälu üle ei saa ta väga kurta, nakkus- ja külmetushaigused pole viimastel aastatel kimbutanud. Kopsud on olnud suitsupriid ja ka maks pole pidanud väga pingutama. Kui põlvede ja küünarnukkide olukord ei halvene, üritab ta jooksule ja sangpommile truuks jääda, kuigi arstitädid soovitavad sangpommispordist loobuda.

60 – võistlema ja kõik!

Aimi Pihel (62) töötab maksu- ja tolliametis tollipoliitika rakendamise talituse peaspetsialistina. Seni on Aimi liikunud joostes ja isegi kui ta kõnnib, püüab ta alati kiiret sammu hoida. Ta ütleb, et ei oskagi õieti kõndida, ikka on tal kusagile kiire.

Veidi enne 60. eluaastat otsustas ta järsku, et kui 60 täis tiksub, hakkab ta võistlema. Lihtsalt 60 täis, võistlema ja kõik!

Algul katsetas Tallinnas toimuva Rabajooksuga. Kuna jooks oli nauditav, võttis osa ka Harku järve jooksust, Maijooksust ja Sügisjooksust ning saavutas oma vanuseklassis esikoha. Järgmisel aastal osales ta veel ka kõigil neljal järvejooksul ja Narva Energiajooksul. Jätkuvalt noppis ta mõne üksiku erandiga vanuseklasside esikohti.

Lapsepõlves Aimi peamiselt jooksis ja suusatas.

“Pärast ülikooli tootmiskoondisesse Vasar tööle asumist võtsin osa asutuse suve- ja talispartakiaadidest ning esindasin töökohta ettevõtetevahelistel võistlustel nii jooksmises, suusatamises kui ka kombineeritud võistlustel.” Vahepeal pidas Aimi teadlikumast spordist väikese pausi ja käis koeraga jalutamas umbes kolm kilomeetrit päevas. “Tundsin, et on vaja rohkem liikuda. Üritasin koos koeraga joosta, kuid koera tuli rihmaga järel vedada, sest talle selline jooks eriti ei meeldinud.”

Esialgu jooksis Aimi 3–4kilomeetriseid lõike 3–4 korda nädalas ja seejärel natuke pikemaid. Treening pole tal võistluste ja tulemuste jaoks, kuigi ka neid on huvitav jälgida. On vaja ennast lihtsalt füüsiliselt koormata. Aimi arvates tasakaalustab see igapäevast vaimset tööd.

Treeningute vahel tuleb kasuks ka muu füüsiline tegevus ja looduses liikumine. Varem oli Aimi majas puuküte ja siis meeldis talle ka puid lõhkuda. Nüüd on jäänud vaid maakaevamine. Samuti meeldib talle marjul ja seenel käia.

Soojal ajal jookseb Aimi umbes 7 km päevas, külmal ajal aga suusatab tööpäevade jätkuks 11 km ringis ning laupäeval ja pühapäeval 16–17 km. Möödunud hooajal kogunes tal üle 1300 suusakilomeetri.

“Ilma liikumiseta ei suuda tõesti olla ja kui aega on, jälgin ka spordiuudiseid ja vaatan tiitlivõistlusi.” Tänu liikumisele jõuan ma kauem ja kvaliteetsemalt töötada. Selline eluviis on taganud hea enesetunde ja arsti juurde pole asjagi olnud!”

Sportimist ei tohi mitte kunagi katkestada!

Maksu- ja tolliameti inspektor Ilmar Tagel (71) on oma vanuseklassi võitja paljudel rahvaspordiüritustel ning pälvinud Kultuurkapitalilt spordielutöö preemia. Male vastu tekkis tal suur huvi juba algkoolis, keskkoolis tegeles ta ka 1500 meetri ja 800 meetri jooksu ning maanteejalgrattaspordiga.

Ilmari tublimate tulemuste hulka kuuluvad Põlvamaa maletiitli jagamine Venda Käärikuga 1963. aastal, ajateenistuses 1963.–1966. aastal I spordijärgu täitmine 3000 m jooksukrossis ning spordiühingu Jõud 1962. aasta meistrivõistlustel Viljandis jalgrattaspordis saavutatud kolmas koht 25 km eraldistardis kuulsa Ilmar Mesi järel ajaga 40:29. Üks seik sellelt võistluselt on Ilmaril hästi meeles.

“Minu juurde tuli võistluste peakohtunik ja ütles, et minu tulemus on tühistatud, kuna võistlen vale nime all. Võtsin välja oma passi ja näitasin, et olen Ilmar Tagel. Mul on nimekaim, vanaisad on olnud neljandas põlves vennad. Ta oli minust kuus aastat vanem ja tegeles varem koondises Jõud jalgrattaspordiga. Minu ees vabandati, kuid hiljemgi on mind nimekaimuga segi aetud.”

Ilmar treenib siiani sihikindlalt. Nüüd soovib ta panustada ka triatlonisse. “Teen ujumise, suusatamise, jalgratta- ja jooksutrenni. Käin jõusaalis. Hea on mõõtu võtta oma eakaaslastega. Ka tervisenäitajad püsivad tänu pidevale sporditegemisele head. Pulss on alla 60 ja vererõhk alla 120/70, tänu treeningutele saab ka vere suhkrutaseme normaalseks.”

Peale sporditegemise hoiab Ilmar füüsilist toonust puudelõhkumise ja marjulkäimisega. Tänavune sportlik eesmärk on võidelda oma vanuseklassis esikohtade eest nii triatlonis, jooksus kui ka jalgrattaspordis. Soov on osaleda võimalikult paljudel rahvaspordivõistlustel. Eelmisel aastal kogunes tema kontole 30 spordivõistlust.

“Olen selline spordihing, kes ei saa liikumiseta olla. Pean spordipäevikut ja jälgin iga päev kehakaalu, vererõhku ja pulssi. Mitte kunagi ei tohi spordi ja kehakultuuriga tegelemist katkestada. Ere näide on üks kunagisi Põlvamaa meistreid 100 meetri jooksus. Nüüd kaalub ta ligi 160 kilo. Kõik hakkavad naerma ega usu mind, kui ütlen, et see mees on kunagi olnud üks parematest 100 meetri jooksjatest.”

Ilmaril on kahju, et Põlvamaal, kus tegeldakse põhiliselt orienteerumise, käsipalli ja jalgpalliga, on vähe jooksu-, jalgratta- ja muid võistlusi. Talle meeldib käia Võrumaal, kus spordiliit korraldab aastaringset pikamaajooksude sarja. Hea, kui spordi populariseerimiseks korraldataks mõni jooksu- või jalgrattaspordiüritus ka Põlvamaal.

Treeningutest ja võistlustest taastub Ilmar teisi spordialasid harrastades, näiteks ujudes. Võimalusel osaleb ta Türgis veteranide maailmameistrivõistlustel poolmaratonis ja krossijooksus, jätkab osalemist Riia ja Stockholmi poolmaratonidel, plaanis on joosta Helsingi linnajooksul (21 km). Viimasel Kõrvemaa Kevadjooksul jooksis Ilmar 16 km ajaga 1 tund 29 minutit 24 sekundit. Vanuseklassi M70 võit!

Nende spordihingede pajatusi kuulates tekib alati meeldiv äratundmisrõõm. Vajadus liikuda on meis kõigis olemas! Vaja lihtsalt natuke kaasa aidata ja see üles otsida. Minna jooksma või kõndima ja teha maatöid. Terviseks!