Time vahendab uuringut, milles Northwesterni ülikooli Feinbergi meditsiinikooli uurijad kontrollisid inimeste teadlikkust päikesekaitsevahendite kohta. Uuringus osalesid 114 inimest, kes külastasid 2014. aasta suvel dermatoloogiakliinikut. Ilmnes, et suure osa inimeste teadmised info lugemise kohta päikesekaitsevahendi sildilt on puudulikud.
• UVB-kiirgus. Levinuim arvamus on, et päikesekaitsevahendi sildil kirjas olev täheühend SPF käib kõige kohta. Päikesekaitsefaktoriga mõõdetakse päikesekaitsetoote võimet filtreerida UVB-kiirgust, mis peamine päikesepõletuse ja nahavähi tekitaja. Tuleb endale pähe raiuda, et SPF numbriga mõõdetakse ainult UVB-kiirgust, see ei ütle midagi UVA-kiirguse eest kaitsmise kohta. UVA-kiirguse omaduseks on tungida sügavale nahka, sel on nahale tumendav ja nahka vanandav mõju. Muide, UVA-kiirgus mõjub ka läbi aknaklaasi. Selle eest saab end kaitsta vaid riietusega.
• SPF ehk päikesekaitsefaktor. Vaid 43% küsitletutest teadis, mida SPF tähendab. Jäta meelde: number SPF taga tähendab seda, et kui päikesekaitsevahend on korralikult nahale kantud, võib teoreetiliselt just nii kaua minuteid päikese käes viibida päikesepõletuse tekketa. Ehk siis – kui pakendil on kirjas nr 30, võib muretult end päikeses praadida poole tunni jooksul.
Kommentaarid