Ärritav kodutolm

Tolmuallergiat põhjustavad silmale nähtamatud kodu­tolmulestad. Ämblikulaadsed organismid toituvad inimnahalt eraldunud kõõmast, seetõttu on voodiriided ja madratsid neile täiuslik elukeskkond. Tolmulestad võivad koduks pidada nii elutoa lambivarje kui ka vannitoa jalamatti. Veel võib tolmulesti leida pehmetest mänguasjadest ja mööblikatetelt. Üks gramm madratsist eemaldatud tolmu võib sisaldada tervelt 15 000 lesta! Lestadele pole oluline, kas madratsid on tehtud looduslikust või tehismaterjalist. Pisikesed olendid vajavad paljunemiseks üle 50% niiskust ja 10–30kraadist temperatuuri.

"Kindlasti pole tolmulestad halva hügieeni tunnuseks, kuna neid võib leida ka väga puhtast kodust," selgitab Ida-­Tallinna keskhaigla allergoloog-immunoloog Krista Ress. "Samas võib väga tolmune keskkond olla lestavaba, kui seal puudub tolmulestadele sobiv kliima." Kodutolmu võivad allergiliseks muuta ka hallitus­seened, kuid põhisüüdlaseks peetakse ikkagi tolmulesti.

Mis põhjustab allergiat?

Allergiat tekitavad lestade väljaheited. Kuivanud ja lagunenud välja­heited segunevad tolmuga ning põhjustavad tundlikel inimestel ägedat tolmu­allergiat. Tolmulestade eluiga pole pikk, ent mõne kuu jooksul võivad nad maha jätta enda kaalust ligikaudu 200 korda rohkem väljaheiteid.

Tolmulestaallergia diagnoosimine ei erine muude allergiahaiguste kindlakstegemisest. Abiks on tähelepanekud, kus, millal ja millega kokkupuutel haigusnähud tekivad. Abistavatest uuringutest on võimalik teha nahateste tolmulestaallergeenidega või vajadusel määrata tolmulestavastaseid antikehi vereseerumis.

Kõige parem ravi on vähendada lestadega kokkupuutumist, kuid alati pole see kerge ülesanne. Arst saab välja kirjutada allergiaravimeid, mida võib tarvitada pikka aega. Enim määratakse suukaudseid allergiat vähendavaid ravimeid ehk antihistamiinikume. Peale selle on ravimeid, mida kasutatakse ninas, silmades või alumistes hingamisteedes paikselt. "Tolmulestaallergia korral peab ravi olema regulaarne ja kestma ka pärast esmaste vaevuste taandumist," ütleb dr Krista Ress.

Allergiale võivad viidata

• vesine nohu ja ninakinnisus,

• sage aevastamine,

• köha,

• õhupuudus,

• nahasügelus ja rahutu uni.

Allergianähud võivad kesta lühikest aega, kuid olla ka kroonilised, ägenedes sageli öösel ja varahommikul.

Vabane tolmulestadest!

Kui sind vaevab tolmuallergia, saad oma kodus teha väikesi muudatusi, et vähendada lestade hulka ja tänu sellele leevendada allergianähtusid.

1. Hoia eluruumides temperatuur 20–22 kraadi juures ning õhuniiskus alla 50%.

2. Ära kuivata pesu siseruumides, et vältida liigniiskust.

3. Loobu tolmu koguvatest vaipadest, päevatekkidest ja karvastest mänguloomadest.

4. Tuuluta tube vähemalt kord päevas.

5. Koristamiseks kasuta HEPA-filtriga tolmuimejat või kesktolmuimejat. Allergik ise peaks koristamise ajaks kodust lahkuma või kandma kaitsvat maski. Tolmu imemise järel pese põrandad ja teised pinnad niiske lapiga.

6. Vaheta voodipesu kord nädalas ning pese seda parima tulemuse saavutamiseks vähemalt 60kraadises vees.

7. Vaheta vana madrats uue vastu (vähemalt kord 8–10 aasta jooksul) ning kasuta tolmulestakindlaid voodikatteid.

8. Hommikul tõustes võid jätta voodi tegemata, lastes nii tekil kui voodil kuivada sinna öö jooksul kogunenud kehaniiskusest.

9. Ära hoia voodiriideid päeval kinnistes kohtades, nagu näiteks voodikastis, sest niiskus loob lestade elutegevuseks sobiliku mikrokliima.

10. Aeg-ajalt võiks pehmeid mänguasju ja patju hoida üle öö sügavkülmas ning seejärel kloppida. See aitab hävitada nendesse kogunenud tolmulesti.