Südame infarkt tähendab pöördumatut südamelihase kahjustust, selle käigus sureb osa südamelihasest, sest ei saa piisavalt rikastatud hapnikuga verd, kirjutab portaal Meditsiiniuudised Ida-Tallinna Keskhaiglas toimunud loengu põhjal valminud artiklis.
Infarkti tunnuseks on higistamine, tugev nõrkustunne, iiveldus, oksendamine, õhupuudus, hingeldus, südamekloppimine. Seejuures pulss võib olla väga aeglane ja vererõhu väärtused väga madalad. Loomulikult võib kaasneda erutus ja hirmutunne õhupuuduse tõttu. Tihti imestatakse, et ka oksendamine võib olla infarkti tunnuseks. „See on atüüpiline sümptom, aga sinna juurde peaks käima veel mõni teine infarkti tunnus nagu õhupuudus, külm higi," selgitas Anžela Kaminskas.
Õe sõnul on tähtis jõuda südamelihase kahjustusest ette, trombid eemaldada/lahendada enne, kui kahjustus jõuaks tekkida.
Kaminskas rääkis, et pärast infarkti on tähtis lähedaste toetus. Arm ise kasvab kokku 7-10 päevaga. Pereliikmed peaksid aga mõistma ja julgustama paranevat haiget, mitte pidevalt pulssi jälgima ja sellest närvi minema. „Peab mõistma, et süda paraneb suure tõenäosusega, alati aga mitte täielikult," lausus Kaminskas, kelle sõnul ei tähenda südameinfarkt elu lõppu.
Tihti uuritakse õelt, kas ja millal sugueluga taasalustada võib. „Suguelu tuleb pidada pärast infarkti normaalseks, mitte tabuks," toonitas Kaminskas. „Seksiga on lubatud alustada kohe, kui soov on. Seks ei tapa, surm abieluvoodis on äärmiselt harv."
Autorooli võib infarktihaige istuda kuu aega pärast haiglast väljakirjutamist. „Elukutselised autojuhid peaksid raviarstiga nõu pidama," lausus ta. „Saunas võib ka käia, kuid peaks olema mõõdukas kuumuses 50-70 kraadi. Veresooned muutuvad soojas laiemaks, külmaga aga tõmbuvad kokku. Sel hetkel võiksid tekkida just järsku vererõhu tõus millega kaasnevad rütmihäired, pearinglus ja valu rindkeres. Ei tohi ilmaasjata kaua laval istuda. Külm dušš ajab ka veresooned spasmi."
Lennureis on Kaminskase sõnul südamehaigele täiesti ohutu, sest rõhk on lennuki salongis reguleeritud. „Vaid siis, kui lennuk tõuseb või maandub, võib vererõhk lühiajaliselt liiga langeda või veresooned lähevad spasmi," lausus ta. „Kui patsient kasutab seoses südamehaigustega verdvedeldavad ravimeid, siis lennureisil ei tohi neid ära unustada. Kui veresooned tõmbuvad kokku (kõrge vererõhu korral), tekivad väiksed trombikesed, ja see on ohtlik. Kui veri on vedeldunud, on trombi tekkimise oht minimaalne."
Lõunamaa reisil peavad südamehaiged päevitamise ja kuumusega ettevaatlikud olema. „Kuumusega kaotame vedelikku higistamise tõttu, samuti kaaliumi, naatriumi ja magneesiumi, mis on nagu südamevitamiinid. Alkohoolsetesse jookidesse tuleb kuumaga suhtuda ettevaatlikult," lisas Kaminskas. „Originaalpakendis ravimid tuleks kaasa võtta, sest muidu võõrad arstid ei oska vajadusel aidata. Hea, kui on kaasa võetud ravimileht ja viimane EKG."
Alkoholil on tema sõnul kerge rahustav toime väikestes annustes ja mõnel stenokardiahaigel on sellest abi. „Mõõdukas alkoholi tarvitamine seltskonnas on südamehaigele täiesti lubatud," sõnas Kaminskas. „Suur kogus alkoholi ja pohmelus aga võivad esile kutsuda igasuguseid rütmihäireid, niisiis sellest peab hoiduma."
Kaminskas jagas veel teadmist, et väga ülekaalulisel inimesel kerkib diafragma ülespoole ja südamele ei jää lihtsalt ruumi. „Kõrge kolesterool ja stress kahjustavad kõige rohkem tänapäeval veresooni," lausus ta. „Soola ei tohiks päevas üle 3 grammi tarvitada, kuid selle saab juba vorstist või singist."
Ka kehalist aktiivsust tuleb pärast infarkti suurendada, mitte jääda teleka ette istuma. „Päevas tuleb jalutada 30-45 minutit päevas. Hea oleks kiire tempoga jalutada, jälgida tuleb oma pulsisagedust," soovitas Kaminskas. Normaalne südametegevus on 60-90 korda minutis. „Kui kiiresti jalutada, siis tekib koormus, vererõhk ja pulss tõusevad. Istudes peaks pulss taastuma 2-3 min jooksul. Kui seda ei juhtu, võiks arvata, et pärast infarkti on mingi südamepuudulikkus olemas," täpsustas ta.
Tähtis on ka suitsetamisest loobumine ja tervislik toitumine.
Kommentaarid