Keha ütleb: palun puhka! (4)

Väsimus, külmatunne ja madal kehatemperatuur on nähud, mida Tallinna Telliskivi perearstikeskuse perearstile Karmen Paltsile kurdavad noored tööealised inimesed. “Väsimus ja külmatunne sageli inimesi ei häirigi, küll aga madal kehatemperatuur – see on midagi objektiivselt mõõdetavat,” lausub dr Palts.

Mis tunne mul on?

“Kui ma olen terve, siis talvisel-kevadisel ajal on mu nahk pigem valge ja isegi kergelt lillaka varjundiga,” ütleb muuseumis programmijuhina töötav Birgit Itse (30). “Külm hakkab mul üsna kiiresti, talvel on väga raske sooja saada. Suvesoojus on nagu paradiis!” Birgiti eluviis pole istuv, tööl on üsna palju füüsiliselt raskeid ülesandeid, aga külm on kuidagi “kontides”. “Käed ja jalad on pidevalt külmad ning tee annab sooja täpselt nii kauaks, kuni ma seda joon. Ja kuna on pidevalt külm, siis on ka pidevalt uni,” lausub ta.
Haiguse ajal need nähud võimenduvad. Bronhiidi või mõne viirushaiguse ajal langes kehatemperatuur 34,2 peale. “Soe jalavann tegi jalad mõnusalt soojaks, kuid kümmekonna minuti pärast olid need põlvini täiesti jääkülmad,” kirjeldab Birgit. “Käed olid külmad küünarnukkideni. Sooja ei saa haigena eriti kuskil ja kuna pole palavikku, siis ei teki ka higistamist, vaid on vappekülm. Süda, tundub, lööb siis eriti aeglaselt ja mõningatel juhtudel on mul olnud haiguspäevast ka mäluauke. Haiguse ajal pean arvestama, et pilt võib eest kaduda, ning kui tahan kööki teed keetma minna, pean kuskilt kinni hoidma.”

Tõhusat viisi külmatunde peletamiseks polegi ta leidnud. “Kohvi joon, aga ainult hommikuti, energiajooke mitte. Kui üldse, siis šokolaadidest eelistan just tumedat, mõrušokolaadi. Sooja teed joon ka ning püüan liikuda. Natuke leevendavad jalgade külmetamist varvassokid, öösel tuleb magada villastes sokkides.”

Birgiti tavaline kehatemperatuur on 36,1–36,2 ning vererõhk on üsna madal ja pulss aeglane. “Need näitajad ei paranenud ka siis, kui sportisin neli korda nädalas ja töötasin ligi 60 tundi nädalas. Ülekoormuse korral olin väsinud küll ega suutnud kuidagi und täis magada, aga vererõhk oli endiselt madal ja käed-jalad külmetasid ka suvel.” Birgiti sõnul on madal kehatemperatuur neil perekonnas: ka vanaemal ja tema emal oli see nii. Internetist on ta leidnud, et temasuguseid on rohkem. “Üsna tavaline tundub olevat temperatuuri langus 35,7 peale, aga leidsin ka päris omasuguseid, kes näiteks viirushaiguse korral kraadivad välja 34,2.”

Madala kehatemperatuuri põhjused

Kehas toimivad biokeemilised protsessid väga kindlal temperatuuril. “Biokeemia seadusi ei ole võimalik muuta, seega on iga inimese jaoks üks kindel temperatuur normaalne,” selgitab Karmen Palts. “Kui kogu aeg on kehatemperatuur natuke madalam, siis on midagi valesti. Alati ei tule see põhjus välja ja alati see ka inimest ei häiri.” Normaalne kehatemperatuur peaks jääma vahemikku 36–37 kraadi, ent näiteks joostes võib kehatemperatuur tõusta üle 37 kraadi, eriti lastel, mis ei tähenda haigust.

Ületöötamine ja krooniline väsimus. Need kaks on tavaliselt madala kehatemperatuuri ja külmatunde peamised põhjused, lausub dr Karmen Palts. On neid, kelle elu on nii huvitav, et nad ei suudagi magada üle kuue tunni, ent ülekoormusega tekibki külmatunne, väsimus. “Kuigi väsimust sageli ei kurdeta,” tõdeb perearst, “elu on nii põnev, et inimesed tihti ei tunnegi väsimust.” Üle koormata võib end ka spordiga, isegi joogaga. Dr Paltsi sõnul petetakse keha väsimustunnet ära energiajookide ja kohviga – neid tarvitatakse lubamatult tihti.

Katkendlik ööuni. Madala kehatemperatuuriga, rahvakeeli alapalavikuga, on dr Paltsi sõnul tihti hädas väikeste laste emad: laps ei lase öösel magada. Sageli peab ema organism esimese aasta väsimusele vastu, ent hiljem keha justkui kulub ära, ei suuda enam. “Sellistel puhkudel tuleb püüda laps öösiti magama saada ning vajadusel olla ka karm, sest hea ööuni on vajalik ka lapsele,” selgitab ta. Vahel alanebki kehatemperatuur siis, kui oled väsinud – väljamagamise järel on temperatuur ja enesetunne jälle normaalsed.

Haigusjärgne aeg. Kehatemperatuur võib normaalsest tasemest tunduvalt allapoole langeda ka pärast haigusi – keha ei suuda kohe taastuda. “Seega võiks ka haiguse järel olla kodus ja puhata,” soovitab dr Palts. “Kui kodus olla ei ole võimalik, võiks püüda vähemalt aega pisut maha võtta, et keha puhata saaks. Kohe haiguse järel ei maksa minna trenni, vaid võtta ette rahulikumaid tegevusi, rohkem magada. Kui annad endale pärast haigust aega taastuda nädala-kaks, peaks alatemperatuur mööduma. Vahel piisab ka paarist päevast.”

Viirushaigus. Mõnel inimesel kaasneb viirushaigusega nn alapalavik: kehatemperatuur mitte ei tõuse, vaid alaneb. Ent seda juttu, et inimesel ei tõuse kunagi palavikku, dr Karmen Palts ei usu: raske haiguse korral palavik siiski tõuseb. “Järelikult on õnnelik inimene, kes on terve olnud.”

Kilpnääre. Madala kehatemperatuuri korral tasub igaks juhuks lasta kontrollida kilpnäärme tööd, kuigi dr Paltsi sõnul ilmneb kilpnäärme talitlushäireid madala kehatemperatuuriga inimestel tegelikult üsna harva.
Reumatoloogilised haigused. Alatemperatuuri põhjus võib selguda ka reumatoloogi juures.

Depressioon. Meeleoluhäired võivad küllalt sageli kehatemperatuuri alla viia. Kui ei leita kehalist haigust, siis võib madala kehatemperatuuri ja külmanähtude taga ennast peitagi depressioon. “Inimese toonus on siis hästi madal, ta ei jaksa, ei suuda midagi teha, ei taha ka. Lõpuks tekivad ka kehalised sümptomid,” selgitab Karmen Palts.

Söömishäired. Meeleoluhäiretega võib kaasneda ka söömishäire – kui inimene on kurb, siis ta sageli ei söö. Ka anoreksia tagajärg on toitainete ja energia puudus – keha ei jaksa enam temperatuuri hoida, tekivad südame
rütmihäired, aneemia, naistel kaob menstruatsioon, kõht jääb kinni – see on kõik sellest, et keha ei saa piisavalt toitaineid.

Geenid. “Kindlasti võib madalal kehatemperatuuril olla ka pärilikke põhjusi, kuigi sellekohaseid uuringuid ei ole ilmselt tehtud,” üteb dr Palts.

Mida teha?

Madalat kehatemperatuuri ei ravita. Kui nn alapalavikku põhjustab mõni haigus, siis ravitakse seda. Alatemperatuur pole otseselt ohtlik, kui pole tegemist allajahtumisega (hüpotermiaga), mil kehatemperatuur on alla 34 kraadi. Allajahtumine ei teki tavaliselt haiguse tagajärjel, vaid väliskeskkonna mõjude tõttu. Normist madalam kehatemperatuur on aga kui keha märguanne, mille põhjusi tasub otsida, et hoida ära tõsisemaid kahjustusi.

Puhka ja soojenda. Kui kehatemperatuur on pidevalt madal, tuleks esimesena vaadata üle oma elustiil: kas saad öösel magada kaheksa tundi või vajad und ehk rohkemgi. Kui kehatemperatuur viirushaiguse järel langeb, tekib esimene külmatunne kätesse-jalgadesse, seejärel kogu kehas tervikuna. Siis tuleb end soojendada, magada, puhata.

Magades inimese kehatemperatuur langeb, nii et alatemperatuuriga tahabki keha sulle öelda: maga, puhka! Kõige parem soojendamise viis on nn seespidine soojendamine – soojade kofeiinivabade jookide tarbimine. Alkoholi sisaldavad joogid siia ei kuulu, kuna tegelikult need hoopis kiirendavad keha jahtumist.

Tasakaalustatud toit. Kas sööd piisavalt? Energiapuudusest annab keha märku külmatundega. “Tihti kaasneb madala kehatemperatuuriga ka madal vererõhk: kui inimene ei saa küllaldaselt energiat, läheb ka vererõhk n-ö säästurežiimile,” selgitab Karmen Palts. 1800–2000 kcal on tavaliselt kontoritöötajale vajalik päevane energiahulk. Jälgi, et saaksid päevasest toidust kätte tarvilikud toitained, sh vitamiinid. Energiapuudust ei tasu kompenseerida ergutitega, nagu energiajoogid, kohv, aga ka šokolaad. Häid toitumisalaseid nõuandeid pakub Tervise Arengu Instituudi veebilehekülg toitumine.ee.
Piisav liikumine. Liikumine ergutab vereringet, sellest on abi ka külmetavate käte-jalgade korral.