Keha

Lugu ilmus esmakordselt 2011. aasta juulikuu Tervis Plussis.

Parodontiit pelgab suuhooldust 

Marika Jürgenson, 31. august 2015 12:30
Foto: PantherMedia / Scanpix
Hambahaigustes on süüdi ennast suus koduselt tundvad mikroobid. Nende mõnusasse äraolemisse saab sekkuda õige suuhügieeniga.

Vastsündinu ja imiku suu on hambahaigusi tekitavatest mikroobidest puutumata, need satuvad sinna koos esimeste hammaste tulekuga ning on otseselt seotud toitumise ja hügieeniharjumustega. Mida vanemaks inimene saab, seda mitmekesisemaks muutub suu mikrofloora.

Sülg puhastab siledad pinnad

Samal teemal

Sülg on üks suu tähtsamaid kaitsemehhanisme ning selle kogus ja kvaliteet hoiab paljuski ära hamba- ja suuhaigused. Optimaalseks süljehulgaks peetakse poolt kuni liitrit sülge ööpäevas. Kuni beebil suus hambaid pole, ei leia mikroobid ka kohta, kuhu kinnituda, sest sülg suudab suuõõne korralikult puhtaks uhtuda. Koos esimeste hammaste tulekuga on aga ühtlasesse siledasse igemepinda tekkinud mikroobidele vajalikud varjupaigad.

Suuõõs püsib terve, kui valitseb õige mikroobide suhe ja tasakaal. Niipea kui see rikutakse, pääsevad ühed neist mõjule ning kogu suuõõnesisene olukord muutub.

Lapse suu mikrofloora saab sageli täiendust vanemate või vanavanemate sülje kaudu: kui täiskasvanu enese meelest puhastab lutti või lusikat enne lapsele andmist oma suus, siis tegelikult ta hoopis nakatab last oma suuõõnest pärit bakteritega.

Sülje hulgast ja koostisest sõltub suuõõne seisund ning happesuse-aluselisuse tasakaal. Sülje ja mikroobide koosmõjul tekib hambakatt, millest hiljem kujuneb hambakivi. See aga on omakorda soodne paik hambahaigusi põhjustavatele mikroobidele.

Vastavalt sellele, kas sülje koostise tõttu domineerib suus happeline või aluseline keskkond, kujuneb pinnas ka erinevatele hambahaigustele. Happelist keskkonda armastab kaaries ja aluselist parodontiit. Seega üldjuhul need kaks hambahaigust koos ei esine, kuid on ka erandeid. Tihti on kaaries just lapseeas ja igemepõletik vanemana, kuid kui suuhügieen pole piisav, võivad need kaks ühel ajal suus võimutseda.
Sülje kvaliteeti ja hulka saab määrata uuringutega.

Kaaries söövitab hambasse auke

Kaaries ehk hambasööbija on nakkushaigus, mis kahjustab hamba kõvakude ja emaili.
Hambavaabale kinnituvad mikroobid kasutavad toidus sisalduvat suhkrut ja tärklist ning muudavad selle oma elutegevuse käigus happeks, mis sööbib hambavaapa ja tekitab sellesse auke.

Haigust põhjustavad sage magusasöömine, süsivesikuid armastavate mikroobide arvukus suus, hammaste ehitus ning sülje koostis ja hulk. Magusasöö­mise juures polegi oluline mitte maiustuste kogus, vaid just maiustamise sagedus. Seetõttu on eriti kahjulikud
sagedased näksimised ja kaua suus hoitav magus kraam, näiteks pulga­kommid.
Hambakaariese riski võib hinnata suureks, keskmiseks või väikeseks.

Vastavalt sellele on ka igapäevane suuhooldus erinev. Kaarieseriski hindamiseks analüüsib hambaarst patsiendi toitumisharjumusi, sülje koostist, suuhooldusharjumusi ning kaariese senist esinemist.

Kaariese ennetamiseks ja selle leviku peatamiseks on esmatähtsad suuhügieen ja õiged toitumisharjumused. Kõige paremat nõu selles vallas annab usaldusväärne hambaarst, hea lahenduse saamiseks tuleb arvestada iga inimese eripära.
Suure või keskmise kaarieseriskiga inimesel on suus ravimata hambaid, uusi hambaauke tekib sageli, toitumine on korrapäratu, menüüs on palju rämpstoitu ja suure suhkrusisaldusega jooke, hambaarsti juures käiakse eba­regulaarselt ning suuhügieen on puudulik või vale.

Kõigepealt vajavad sellisesse riskigruppi kuuluva inimese hambad asjatundlikku ravi, seejärel annab hambaarst soovitusi kaariese teket vähendavateks menüümuutusteks, igapäevaste suuhooldusvahendite valikuks ja õigeteks hooldusvõteteks.

Suure või keskmise kaarieseriskiga inimesel tuleks suuõõne tervise parandamiseks hambaarsti juures kontrollis käia vähemalt neli korda aastas ning regulaarselt lasta teha ka professionaalset suupuhastust.

Õigeid suuhooldusvõtteid kasutava ja tervisliku igapäevamenüüga inimese kaarieserisk on väike. Hambaarsti juures peaks ta käima kaks korda aastas ning vastavalt arsti soovitusele laskma teha ka hamba- ja suuõõnepuhastust.