Parodontiit ajab igemed verele (1)

TervisPluss

Terved igemed peavad olema roosat värvi ning katma hambakaelad. Igemehaiguse korral on aga värv muutunud kahvatuks või hoopis tumedaks, igemed võivad olla paistes või pingul, hambakaelad paljastunud, need reageerivad külmale ja kuumale ning hambaid pestes või kõva toitu närides hakkavad igemed kergesti veritsema. Suus võib olla ebameeldiv maitse ja halb lõhn.

Selline olukord võib kesta aastaid muutumatuna, kuid pärast keskiga saada hambumusele saatuslikuks: näiliselt ilma põhjuseta võivad täiesti terved hambad hakata üksteise järel loksuma ja välja langema.

Parodontiit on kroonilise kuluga bakteriaalne hambatugikudede haigus, mille alus luuakse juba nooruses. Seetõttu tuleks kindlasti aegsasti oma hambaarstiga nõu pidada, kui igemed veritsevad, kipitavad või esineb mõni muu sümptom.

Kuna parodontiidi esmane ja kõige sagedasem tekke ja jätkumise põhjus on vale või puudulik suuhügieen, on oluline, et spetsialisti abi ja nõuga koostataks individuaalne ja sobiv suuhooldusskeem.

Igemehaiguste korral on soovitatav kasutada spetsiaalseid hügieenitooteid. Nn igaühetooted sobivad ainult juhul, kui suu on ideaalselt korras.

Suuloputusvedelikke on ravimiga ja ilma. Ravimiga loputusvedelikku ei tohiks kasutada järjepidevalt, sest see võib suuõõne normaalsele mikrofloorale kahjulikult mõjuda ning igemepõletikku hoopis soodustada. Ravimita suuvett võib aga suuõõne loputamiseks ja värskendamiseks tarvitada järjepidevalt.

Kindlasti ei tohiks valida alkoholi sisaldavat suuvett. Ka tuleb arvestada suuhooldustoodete omavahelise sobivusega. Näiteks sisaldavad tavalised hambapastad naatriumlaurüülsulfaati, mille ülesanne on tekitada hambavaabale kaitsev kiht, see aga pärsib raviva suuvee koostisosa kloorheksidiini mõjulepääsu ja lisaks võib põhjustada suuhaavakesi. Parodontiidi korral tuleks seega kasutada ka spetsiaalseid igemete veritsemist vähendavaid hambapastasid.