Ajakirjas Nature publitseeritud uuringu eestvedajad olid Edinburghi Ülikooli teadlased, uuringus osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased koostöös Eesti Geenivaramuga, vahendab meditsiiniportaal Med24.
Uuriti üle 350 000 inimese geenimaterjali kõigilt kontinentidelt, nii maapiirkondadest kui linnast; töös osales üle 100 uurimisgrupi üle maailma. Uuriti vanemate geneetilist sarnasust, õigemini katseisikute geneetilise materjali homosügootsust. Kuna inimese genoomis on igast geenist kaks koopiat, üks päritud emalt ja teine isalt, näitab homosügootsus ehk identsete geenikoopiate olemasolu vanemate geneetilise materjali omavahelist sarnasust, heterosügootsus aga erinevust.
Tulemused lubavad oletada, et evolutsioon soosib pikemate ja targemate inimeste väljakujunemist, kuid ei mõjuta nende eelsoodumust krooniliste haiguste tekkeks.
Kommentaarid