Uroloogiavaldkond eelistab patsienti säästvat ravi

Uroloogia tegeleb täpsemalt nelja valdkonna – neerude-kuseteede ja eesnäärmepõletike, erinevatel põhjustel esinevate urineerimishäiretega nii meestel kui naistel, hea- ja halvaloomuliste kasvajate, sh neerude, kusepõie, eesnäärme, mehe suguti ja munandi kasvajate ning neerude-kuseteede kividega kimpus olevate patsientidega. Lühidalt võib öelda, et tegeletakse neerude ja kuseteede haiguste varajase diagnoosimise ja raviga.

Dr Toomas Tamm sõnab, et tänaseks on uroloogiavaldkond jõudnud olukorda, kus eelistatakse väheinvasiivset ehk patsienti säästvat ravi. Ida-Tallinna Keskhaiglas pole viimasel 10 a teostatud ühtegi avatud kirurgilist operatsiooni kusekivitõve ravis. Vaid 30% või isegi vähem on tarvidust haavakirurgiaks. Siin on kasutusel kõige kaasaegsem aparatuur ja väljaõppinud personal uroloogiliste operatsioonide tegemiseks. Pidevalt rakendatakse praktikasse uusi metoodikaid. Näiteks sellest aastast hakatakse urineerimishäirete ühe ravimeetodina kasutama kusepõiesiseseid Botox süste.

Kui küsin ravijärjekordade kohta, siis sõnab dr Tamm: „Võib öelda, et urolooge on meil piisavalt. Järjekorra pikkus ei peegelda ravivajaduse olukorda. 60-70% ambulatoorsetest visiitidest hõlmavad nõustamised, juba olemasolevate raviotsuste kinnitamised, vähihaigete järelkontroll ja patsientidele lisaselgituste andmised. Paljudel on tegelikult soov saada konsultatsiooni. Eriarsti juurde ei peagi saama koheselt, kui mõte või küsimus tekib. Siinkohal aitab paljuski välja perearst, kes oskab nõu anda ja suunata inimese vajadusel edasi eriarsti juurde. Küll aga on lubamatu, kui uroloogilist abi vajav patsient peab ootama, kuid see johtub just nõustamise ja meditsiiniteenuse vahelise piiri puudumisest. Kindlasti on siin aidanud nn e-saatekiri, mille saadab uroloogile perearst. Loodan väga, et ka Ida-Tallinna Keskhaigla ühineb varsti selle süsteemiga."

Märka muutusi, tunneta vaevusi

Kui uurin, kas ja milliste muredega mehed üldse uroloogile jõuavad ning millal tuleks seda teha viivitamatult, sõnab dr Tamm, et neil, kel mingisuguseid vaevusi ei ole, ei tasu ka keskeakünnisel muretsema hakata. Kindlasti tasub 50+ meestel pidada nõu perearstiga, teha vereproov, millest lasta määrata glükoos, kreatiniin, kolesterool ja eesnäärmemarker PSA. Sellest saab siis järeldada, kas tuleks diagnoosimisega edasi minna. Igasugused muutused enesetundes, mis ei möödu lühikese aja jooksul vajavad vähemalt korra arstlikku tähelepanu.

Küll aga peaks viivitamatult arstile pöörduma need, kel uriin punane või esineb uriinis veretükke. Samuti juhul, kui tekib kõrge palavik ning nimmepiirkonda valu, esineb valu urineerimisel või siis on uriini vool oluliselt takistatud. Kindlasti ei tohi tähelepanuta jätta ka äkki ühte külge – ükskõik, kas paremasse või vasakusse - tekkinud hoovalu. Sellisel juhul on tingimata vajalikud täpsemad uuringud, et selgitada välja, millega võib tegu olla ning kuidas oleks mõistlik edasi käituda . Nimetatud vaevused ei viita ühelegi haigusele spetsiifiliselt, kuid ilma uuringuteta ei saa ka midagi välistada.

Dr Tamm sõnab, et kindlasti tuleb esmaselt kergemate vaevuste tekkides pöörduda perearstile ning välja selgitada, kas võib mure taga olla midagi tõsisemat. Tihtipeale piisab vaevuste leevendamiseks toitumise ning elustiili korrigeerimisest, sest arstid saavad muredele lahendusi pakkuda, kuid küllaltki palju sõltub inimesest endast – kas ta on valmis muutusi oma elustiilis tegema või ei. Sellest algab kõik.

Tullakse, kui vaevus segab igapäevaelu

Milliste probleemidega aga enim tullakse? „Paljud mehed jõuavad meie juurde erektsiooniprobleemide ning erinevate seksuaalprobleemidega. Samuti esinevad urineerimisprobleemid – kindlasti tuleks sel juhul alustada perearstile mure kurtmisest, kes oskab edasi juhatada, mida ette võtta. Sellised probleemid, mis kipuvad igapäevaelu segama, on meil igapäevased – eks siis tullakse, kui enam kuidagi muidu ei saa ja mure piisavalt suur," selgitab dr Tamm.

Üle 50a mehed võiksid perearstiga konsulteerida, milliseid riske võib konkreetse isiku puhul ette tulla ning sellest lähtuvalt teha vajalikke muudatusi elustiili. Arstid saavad inimesi aidata ja toetada, kuid see on alati kahepoolne jõupingutus.

Haiglas arutatakse alati tõsisemate diagnostiliste ja raviplaanide koostamise korral ühiselt läbi eesseisvad raviotsused. Näiteks uroonkoloogiliste kasvajate puhul koguneb parimate ravivõimaluste arutamiseks konsiilium, mis koosneb onkoloogist, uroloogist ja kiiritusarstist. Sel juhul püütakse leida parim lahendus ning otsustakse, mida edasi teha.

Hea meel on selle üle, et vähihaigete ravi on järjest enam tõhustunud ning abi suudetakse pakkuda patsienti säästes rohkematele kui varem. Neeru- ja eesnäärmevähi hilisravis on nüüd uued, tõhusamad ravimid, mis aitavad hoida haigust kontrolli all varasemast paremini.

Kuid on ka muresid, mis meestel-naistel ühised. Näiteks alumiste kuseteede sümptomitega haigete seas on nii mehi kui naisi. Sel juhul võib operatsioonist abi saada, ravi on mitmeetapiline.

Dr Tamm sõnab, et kuigi inimene saab enda jaoks õigeid otsuseid tehes veidi haiguse teket ning kulgu mõjutada, ei saa siiski paraku geneetika ja meid ümbritseva keskkonna vastu. Küll aga ei ole mitmekülgne toitumine ja positiivsed harjumused liiast, sest mõjutavad organismis paljusid haigusi, siinjuhul ka eesnäärme- ja kusepõiehaigusi.