Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
1. september 2015, 10:15

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta juulikuu Tervis Plussis.

Mis juhtub, kui saan päikesepiste (2)

Kohati tundub, et soe päike lausa silitab keha, ja soojanauding võiks kesta ja kesta. Kui päikest saab aga palju, muutub sõber salakavalaks vaenlaseks, kes praeb sind elusalt – sõna otseses mõttes.

Kui keha ümbritsev välistemperatuur tõuseb...

...hakkab keha väljastpoolt soojenema. Organism aga ei salli kõrvale-kaldeid talle sisse kodeeritud normidest, näiteks ideaalsest temperatuurist 36,6 °C. Et elutähtsaid organeid kaitsta ja säilitada nende hea töövõime, lülitab organism sisse jahutussüsteemi. 

• Südamerütm kiireneb, et soodustada vedeliku liikumist kehas.
• Inimene hakkab higistama, et efektiivsemalt jahtuda.
• Tekib janu, et sooja käes olija hakkaks jooma. Nii saab organism suurendada vedeliku hulka kehas, et veelgi intensiivsemalt higistada. Janutunnet põhjustab ka vedelikukadu.
• Naha pindmised veresooned laienevad, et jahutada organitesse laialiminevat verd ja see omakorda organeid. Kui veresooned laienevad eriti jõuliselt, võib suus ja huultel tekkida turse.

Lühikest aega suudab keha end sel moel ise jahutada. Kui kaua täpselt, on individuaalne. Kõige kauem peavad vastu terved noored täiskasvanud.

Organismi veekao taastamiseks sobivad...
...mineraalainerikkad, veidi soolaka maitsega veed.
Mage vesi ei pruugi janu kustutada, sest organism nõuab lisaks veele ka soolasid, mis läksid kaotsi higistades.
Kui juua täiesti magedat vett, tuleb peale võtta näpuotsaga puhast soola või suutäis heeringat.

Kuuma ilmaga ei tohi juua...
...magusaid jooke, sh limonaadi, kofeiini ja alkoholi sisaldavaid jooke, sest need ei kiirenda vedelike eritumist mitte higistamise, vaid neerude kaudu. Nii läheb kaotsi suur hulk keha jahutamiseks vajalikku vedelikku ja veepuudus hoopis süveneb. Kui inimene ei joo või joob valesti, võtab organism hädapärase vee näiteks rakkudest.

Kui organismi ressursid on otsas...
…ja kuumus on liiga suur või kestab liiga kaua ning kehasse ei tule piisavalt vedelikku juurde, hakkavad organid ükshaaval rivist välja langema. Tekib keha hüpertermia ehk ülekuumenemine – inimene saab päikesepiste (kuumarabanduse).

Päikesepiste korral:
• tekib veepuudusest iiveldus ja oksendamine, mis suurendab vedeliku ja soolade kadu veelgi,
• tekib ajus turse ja ajukelmed pingestuvad – tagajärjeks on tugev peavalu,
• vererõhk langeb, sest veresooned on endiselt laiad, aga süda ei jaksa enam kiiresti pumbata,
• võib tekkida minestus ja teadvusekadu.

Ülekuumenenu tuleb viia jahedasse...
...varjulisse kohta istuma või pikutama. Kui temalt võtta seljast liiga soojad riided, ta saab juua ja puhata, kosub ta mõne aja jooksul ise. Kui päikesepiste saanu jahutamine ei muuda tema enesetunnet paremaks või tal on teadvusehäired, tuleb kutsuda kiirabi.

Päikesepiste on eluohtlik.
Kui kuumarabandusega inimene jääb päikese kätte ega saa piisavalt juua, lakkab keha jahutussüsteem toimimast. Lisaks eelnimetatud vaevustele võib inimene hakata rääkima ebaselget juttu ja hingeldama. Kuna süda on juba väga kurnatud, ahenevad lõpuks veresooned, inimene muutub kahvatuks või sinakaks. Lastel, vahel ka täiskasvanutel võivad tekkida krambid ja halvimal juhul saabuda surm.

Oht päikesepisteks on
• kuumal päikeselisel päeval kohtades, kus õhk ei liigu ja pole võimalust varju minna,
• viibides otsese päikese käes liiga soojade riietega, ilma pead kaitsva kerge mütsita,
• organismis vedelikupuuduse tekkimisel,
• kui organismis pole piisavalt toitaineid, näiteks dieedi või nälja korral,
• haigetel, lastel, vanuritel, teatud ravimite kasutajatel.