Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
5. september 2015, 11:41

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta juulikuu Tervis Plussis.

Krampide tants (8)

Lihasekramp võib sportlasel nurjata võistluse, püstijalu töötajal aga rikkuda ööune. Miks krambid meid painavad ja kuidas neist vabaneda?

Spordiklubi Leksi 44 kergejõustikutreener ja endine sportlane Liina Peel (28) on kogenud säärelihasekrampe öösiti. Enamasti on see juhtunud palava ilma või suure trennikoormuse ajal. Sportlasena tal võistlustel ja treeningutel õnneks krambitamist ette ei tulnud, kuid selle ärahoidmiseks rüüpas Liina ka hoolsalt spordijooki või mineraalvett.

Lisaks masseeris ennast – venitas, lõdvestas, raputas ja mudis lihaseid ning kasutas pärast treeningut lõdvestavaid spordikreeme.

Kõige sagedamini tekivadki lihasekrambid veepuudusest või verevoolu vähenemisest, kui organismis olevate elektrolüütide ehk mineraalainete tasakaal läheb paigast ära. Mineraalainete, eriti kaltsiumi ja magneesiumi puudus võib tekkida igas vanuses.

Kaltsiumi- ja magneesiumivajadus on suurem kasvu-eas teismelistel, rasedatel, füüsiliselt tugevasti koormatud inimestel ja teatud ainevahetushaiguste põdejatel (näiteks neeru- ja suhkruhaigetel), aga ka kroonilistel suitsetajatel. Ka pidev surve närvile võib tekitada lihasekrampe.

Kellel krambitab?

Mähe perearstikeskuse perearsti Vanda Kristjani sõnul on tähtis leida põhjus, miks krambid tekivad.

“Jalgade, eriti säärelihasekrampidega on tihti hädas väga sportlikud inimesed, kes ei ole piisavalt vedelikku joonud ja kellel seetõttu jalad öösel krampi kisuvad,” sõnab Vanda Kristjan. Pärast tugevat treeningut kipub see juhtuma, sest suure koormuse ja kiirenenud verevarustuse tõttu võib lihastes tekkida hapnikupuudus ja piimhappe ületootmine.

“On ka neid, kellel on jalgade vereringehäired, veenilaiendid. Probleem on kas süva- või pindmistes veenides ja siis on sümptomid sarnased sportlaste omadega,” selgitab Vanda Kristjan.

Krampe esineb sageli ka rasedatel, sest neil pressib suurenev kõht veresoontele, vere tagasivoolu mehhanism jalgades häirub ja tekivad tursed. Hädas võivad olla suhkruhaiged ainevahetus-häirete ja ülekaalulised jalgade ülekoormuse tõttu. Õhtuti tekivad krambid tihtipeale ka siis, kui päeval on kantud ahistavalt kitsast riietust, mis surub kõhupiirkonna veresooned kokku.

Käed võivad krampi minna, torkida ja surra kaelaradikuliidi tagajärjel, kui kaela-lülide muutused on juba nii suured, et närvijuured kahjustuvad. Ka arvutitööst tingitud randmeliigeste ülekoormussündroom annab endast tunda samasuguste märkidega.

Krambimuresid on eriilmelisi. “Võib juhtuda, et mingis piirkonnas tekivad krambid ja siis tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul neid piirkondi juurde. Siis on põhjust nõu pidada arstiga, sest tegu võib olla ka hoopis mõne neuroloogilise haigusega,” selgitab perearst. “Peamiselt esineb krampe aga neil, kes peavad terve pika päeva püstijalu töötama ning kelle töö eeldab suurt füüsilist koormust,” tõdeb doktor.

Inga Treve (49) on kokaametit pidanud juba aastaid. Ta on süüa teinud nii Otepää külje all Voorel, Järvamaal kui ka Larnakas Küprosel. Praegu on Inga jälle ringiga Eestis tagasi, aga amet ikka sama, mis tähendab pikki päevi püstijalu. Leevendust väsinud jalgadele on pakkunud mudimine ja ka spordikreem, kui sääremarjad öösel krampi kiskusid. Pärast kaltsiumi-magneesiumi toidulisandi tarvitamist pole tal jalgadega aga muret olnud.

Mis aitab krampide vastu?

Praegu on Liina Peel lapseootel ning selleks, et raseduse ajal üsna levinud jalakrampe ära hoida, joob ta võimalikult palju mineraalvett ning püüab puhates jalgu alati südamest kõrgemal hoida. “Nii hoian ära jalgade liigse paistetuse,” lisab ta.

Treenerina soovitab Liina Peel lastel ja noortel krampide ärahoidmiseks kanda esmalt ilmastikule vastavat riietust ja juua regulaarselt, et ei esineks soolade puudust. “Kuuma ilma korral tuleks juua isegi rohkem, kui janu on. Oluline on tarvitada just sooli (mineraalaineid) sisaldavaid spordijooke või mineraalvett. Rohke tavaline vesi viib soolavarud organismist välja. Lisaks soovitan enese-massaaži ja lõdvestust.”

Perearst Vanda Kristjan ütleb, et kui kahtlustatakse magneesiumipuudust, on hea läbi teha magneesiumitablettide ravikuur. Pidevalt ta toidulisandeid siiski võtta ei soovita. “Kui vaevuse põhjus jääb ebaselgeks, tasub arstiga nõu pidada. Ei ole õige pimesi mingeid tablette neelama hakata või midagi peale määrida.”