• Sportlased ja raske füüsilise töö tegijad, kel lihastel palju pinget peal, peaksid piisavalt jooma: 100–200 ml iga 15–20 minuti järel.
• Pärast füüsilist pingutust venita alati lihaseid.
• Ükskõik mis põhjusel jalakramp tekkis, esimene ravivõte on ikka üks: siruta pöiavõlvi, kust enamik jala ja varvaste krampe alguse saavad.
• Venitus-sirutusharjutusi on kõige parem teha paljajalu. Hoia asendit 20–30 sekundit või niikaua, kuni kramp kaob. Hinga ühtlaselt. Pane tähele, kuidas suure varba vastu maad surumine pöiavõlvi tõstab: see on pöiavõlvi tugevdamisel kõige olulisem.
• Krambihoo ajal aitab masseerimine. Hea on panna krampis lihastele peale midagi jahedat (jääkott, spetsiaalsed spordimäärded).
• Kui krambid on väga sagedased, mine arsti juurde, kes vajadusel kirjutab välja lihaselõõgasteid.
http://iidnemagneesium.eu/artiklite-list/miks-eelistada-magneesiumioli-nahale-maeaerituna
http://www.magneesiumkloriid.ee/magneesiumi-oli/
http://www.bio4you.eu/et/kehahooldus/1942-magneesiumioli-31-200ml-zechstein-inside.html
https://www.facebook.com/pullpunt.eu/posts/801747166608814