Foto: PantherMedia / Scanpix
Reeli Maasikamäe 1. september 2015 13:26
Kunagi olid plätud sobilikud üksnes saunas ja rannas käimiseks. Nüüd on mõnusad ja avarad jalavarjud saanud moodsa disaini ka tänaval käimiseks. Kas jalad rõõmustavad selle üle?

Poolt

Mihkel Mardna, haigla Ortopeedia Arstid ortopeed:

- Plätud on väärt vabaaja-suvejalatsid. Neid on hõlbus jalga panna ja jalast võtta, need lasevad jalgadel hingata.

- Plätul ja plätul on suur vahe. Milline plätu sobib, oleneb jala anatoomilistest ja biomehaanilistest iseärasustest.

- Enamasti aktiveerivad lahtised jalanõud, ka plätud, jalalabalihaseid rohkem kui kinnised ja toestusega jalatsid. 

- Plätude valimisel peaks jälgima eeskätt kaht parameetrit: 1) mugavus kõndimisel, 2) hea haakuvus jalaga.

- Kui jala risti- ja/või pikivõlv on märkimisväärselt lamenenud, toestavad jala risti- ja pikivõlvi piisavalt üksnes ortopeedilise tallaga plätud.

Marko Tilk, ortopeedilisi abivahendeid valmistava ettevõtte Gadox juhataja:

- Head plätud on pealt kinnised, et jalanõusid ei peaks varvastega jalas kinni hoidma. Taldadel peaksid olema kumerused, mis toetavad jala piki- ja ristivõlvi.

- Ideaalsed on oma jalatalla järgi tehtud ortopeedilised plätud. Siiski pole need hädavajalikud terve risti- ja pikivõlviga inimesele. Diagnoositud põhjusega, näiteks lampjalgsusega, on need hea tervise hoidmiseks möödapääsmatud.

Tervis Pluss:

- Kinnised jalanõud seevastu panevad jalad suvel higistama ja hauduma, soodustades nii naha- ja küüneseent, mis armastavad arenemiseks niisket ja sooja elukeskkonda.

- Jalatalla kuju muudavad harrastatavad spordialad, iga ja põetud haigused. Et teada saada, millise kujuga jalanõud on sobivaimad, tehakse jalatallauuringuid.

- Kasuks tuleb, kui plätud on ka kannast rihmaga fikseeritud ja tugeva tallaga.

Vastu

Mardna:

- Klassikalisel rannaplätul jalatoestus puudub. Seetõttu ei pruugi need kõigile sobida.

- Tavaliste rannaplätude igapäevasel kandmisel võib tekkida ülepronatsioon ehk jala sissevajumine, mis võib põhjustada ülekoormusvigastusi.

- Mõistlik on kaaluda, kus varbavaheplätusid kanda. Pimedas ja ebatasasel pinnal on risk end vigastada, sest plätu ei haaku jalaga ideaalselt. 

Esti Ehatamm-Koppel, NailSpa juhataja: 

- Plätudega tekivad lühikese ajaga talla alla nahapaksendid ja sarvnahk, madala talla tõttu määrdub kand kiiresti ja sügavalt. Seetõttu sageneb pediküürivajadus.

Tiina Mitt, Põhja-Eesti regionaalhaigla diabeediõde:

- Diabeetikutele plätud ei sobi, sest need ei kaitse jalgu vigastuste eest. Diabeet kahjustab jala veresooni ja närvisüsteemi nii, et jalad muutuvad tuimaks ja tundetuks, kaob ära valutunne. Valutundlikkuse vähenedes suureneb aga vigastuste oht märgatavalt. Kuna suhkruhaigus kahjustab ka immuunsüsteemi, paranevad haavad väga aeglaselt. Nii võib diabeetik kannalõhest tekkinud gangreeni tõttu ilma jääda oma jalast.

Tervis Pluss:

- Plätudega võivad käia noored diabeetikud, kelle jalad on kontrollitud ja kellel ei esine kõrvalekaldeid perifeerses närvi-süsteemis ja verevarustuses.

- Toestamata jalavõlv põhjustab jalalaba lamenemist, ka rühihäireid ja seljavalusid.

- Jalasõbraliku tallata plätusid on tervislik kanda järjest üksnes lühikest aega.

- Eriti ohtlikud on kehva tallaga jalanõud noorukitele, kelle luustik veel areneb, sest pikka aega ebatervislike jalanõudega käies võib luustik valesti formeeruda. 

- Plätudega on labajalg kaitseta ja avatud mustusele.

- Linnatolm loob soodsa pinnase mitmesugustele jalamuredele. Tavalised on kannalõhed, mis tekivad, kui tallaalused on kuivad ja regulaarselt raspeldamata. Kui kannalõhed on väga sügavad, võivad need lõpuks hakata veritsema. See on väga valulik ja põletiku tekke oht on suur.