Puukborrelioos – gripitaoline haigus tõsiste tagajärgedega (2)

Eesti puugid (laanepuuk ja võsapuuk) võivad enamasti kanda kaht nakkust: viiruslikku puukentsefaliiti ja puukborrelioosi, harvem ka erlihhioosi. Nakatumine viiruslikku entsefaliiti toimub kiiresti, sest haigustekitaja asub puugi süljenäärmetes. Borrelioosi nakatumine võib võtta kuni 48 tundi, sest haigustekitaja elab puugi seedetraktis ja kokkupuude peremehega pole nii otsene.

Nahale sattunud puuk ei hakka kohe verd imema, pärast sobiva koha leidmist kulub puugil nahale kinnitumiseks ja imemiskoha uuristamiseks 12–24 tundi. Kui avastad puugi kinnitumise ajal, ei pruugi sa nakatuda. Puukentsefaliidi võib aga saada ka viirusega nakatunud kitsede ja lehmade pastöriseerimata piimast.

Harvad pole juhtumid, kus ühelt puugilt on saadud nii puukentsefaliit kui ka borrelioos. Erlihhioos on Eestis haruldasem ning selle ravimata jätmisel ei teki raskeid tervisekahjustusi.

Puukentsefaliidil on gripitaolised haigusnähud, mis ilmnevad 1-2 nädalat pärast nakatumist. Esineb kerge palavik koos pea- ja lihasvaludega. Vaevused kestavad kuni nädal ja seejärel enamik inimesi terveneb. Umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmesse. See avaldub haiguse ägenemises (nn haiguse teine laine): tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Sellisel juhul tuleks viivitamatult arsti poole pöörduda.

Kõige tavalisem borrelioosnakkuse sümptom on nahalööve, rändav nahapunetus, mis tekib hammustuskohal 1–4 nädalat hiljem. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga laik, mis pidevalt laieneb. Sellise ringikujulise punetuse tekkimisel pärast puugihammustust tuleks kohe pöörduda arsti poole. Harvemal juhul tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigeses või mõnel juhul ka südames. Need sümptomid on märgiks borrelioosinakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahalöövet. Sellisel juhul saab haigust diagnoosida vereproovist vastavate antikehade avastamise teel.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega

Nii puukentsefaliit kui ka puukborrelioos on looduskoldelised haigused ning nende haigustekitajate loodusperemeesteks on linnud, pisinärilised ja ka suuremad imetajad. Haigustekitajad ringlevad loodusperemeeste vahel puukide vahendusel. Sellest tuleneb ka haiguse erisugune ilmnemine piirkonniti ja sesoonselt.

Kuidas puuki vältida?

Looduses liikudes tuleks kanda pikkade varrukatega riietust ja püksisääred toppida sokkide või kummikute sisse. Kanda heledaid riideid, nii on riietel ronivat puuki kergem märgata. Pärast puugiohtlikus piirkonnas käimist kontrollida kogu keha hoolikalt üle. Lastel kontrollida kõrvataguseid. Müügil on spetsiaalsed putukatõrjevahendid, mis hoiavad ka puugid eemale.

Mida teha, kui puuk on hammustanud?

•  katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;

•  kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;

•  ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;

•  võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;

•  võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;

•  pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;

•  kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad

külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest. 

Allikad: Terviseamet, Anne&Stiil, kliinik.ee