Keha

Eestis on lastehalvatusest ohustatud 7099 vaktsineerimata last (4)

Silja Paavle, 4. september 2015, 13:55
"Lapsevanemad ei tohiks lapse vaktsineerimisest keelduda või seda edasi lükata – mõtlematu vaktsineerimisest keeldumise tagajärjeks võib olla lapse nakatumine ning invaliidistumine, halvemal juhul aga surm," paneb Kuulo Kutsar lapsevanematele südamele.Foto: ARNO SAAR
Kuigi Euroopas on üle viie aasta registreeritud kaks lastehalvatuse juhtumit, hindab terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar riski lastehalvatuse puhanguks Eestis väikeseks. Samas on sellest haigusest ohustatud vaktsineerimata lapsed.

Terviseameti andmeil oli mullu poliomüeliidi ehk lastehalvatuse vastu Eestis vaktsineerimata 7099 last vanuses 7 kuud kuni 14 aastat. "See tähendab, et need lapsed on vastuvõtlikud poliomüeliidi vastu. Samas vanuses laste hõlmatus poliomüeliidi vastu vaktsineerimisega oli Eestis 96,4%," räägib Kuulo Kutsar, terviseameti epidemioloogianõunik. Vaktsineerimata lastest oli 5316 last Kuulo Kutsari sõnul mitte vaktsineeritud lapsevanemate keeldumise tõttu. "Tervikuna oli lastehalvatustõve vastu vaktsineerimisest keeldumise protsent Eestis 2,8%," lausus ta.

Samal teemal

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab poliomüeliidiviiruste leviku vältimiseks riigis vaktsineerida vähemalt 95 protsenti lastest ehk selle soovituse kohaselt oleks kõik Eestis justkui korras. Kuid vaktsineerimata lapsed ei ole siiski tõve eest kaitstud, sest nagu näitab Ukraina juhtum - haigustekitajad on endiselt olemas, nad ringlevad nii laste kui täiskasvanute seas varjatud kujul ning otsivad vaktsineerimata vastuvõtlikke inimesi. Ka Kuulo Kutsar nendib, et polioviirusi võivad Eestisse tuua reisijad ja pagulased, näiteks kasvõi Ukrainast.

Eestis vaktsineeritakse lapsi poliomüeliidi vastu 3., 4,5., 6. kuu ja 2. ning 6-7. aasta vanuses inaktiveeritud ehk surmatud vaktsiiniga. "Lapsevanemad ei tohiks lapse vaktsineerimisest keelduda või seda edasi lükata – mõtlematu vaktsineerimisest keeldumise tagajärjeks võib olla lapse nakatumine ning invaliidistumine, halvemal juhul aga surm," paneb Kutsar lapsevanematele südamele.

Kui laps on seni immuniseerimiskava põhjal vaktsineerimata, võib teda Kuulo Kutsari sõnul vaktsineerida kiirskeemi põhjal ehk sel puhul antakse lapsele kaks annust vaktsiini 4 nädalase intervalliga. Korduvvaktsineerimine toimub ühe vaktsiini annusega 4 nädalase (soovitatav 6 kuulise) intervalliga.

Eesti viimane lastehalvatuse haigusjuht jääb terviseameti andmeil 1961. aastasse, 50ndate lõpus Eestit tabanud lastehalvatusepideemia ajal haigestus 986 inimest.

Lastehalvatustõbi on nakkushaigus, mis kahjustab kesknärvisüsteemi ja põhjustab raskekujulisi jäsemete halvatusi ning 5–10 protsendil juhtudest lõpeb haigus surmaga hingamislihaste halvatuse tõttu. Poliomüeliidiviirused levivad toidu ja joogiveega ning haige levitab neid roojaga. Nakatuda võivad kõigis vanuses vaktsineerimata inimesed. Ravi selle haiguse vastu ei ole.