Diabeedihaige poiss saab Lastefondi abiga endale uuema põlvkonna insuliinipumba (1)

Tegemist on uuemat tüüpi insuliinipumbaga, mis lisaseadmete ja kulutarvikute olemasolul mõõdab veresuhkru taset iga viie minuti järel. Nii saab selle kõikumisi paremini jälgida ning insuliini täpsemalt doseerida. Georgi ema peab veresuhkrumonitooringu võimalusega insuliinipumpa hädavajalikuks just koolilapse jaoks, kes peab oma haigusest hoolimata suutma ainetundides õpetatavale keskenduda. Madala veresuhkru tasemega seotud tervisemured aga võivad ühe 45-minutilise koolitunni jooksul hõivata üsna suure osa lapse ajast ja keskendumisvõimest.

"Kui laps tunneb madalat veresuhkrut, siis kulub tal glükomeetriga testi tegemiseks, söömiseks ning taastumiseks 15 minutit, mis on kolmandik ainetunni kestusest. Sellele eelneb aga lapse jaoks omajagu rahutut aega, mil ta ei saa veel täpselt veel aru, mis temaga toimub, kuid mil tal on juba raskusi keskendumisega," selgitab ta. Kehalise kasvatuse tundides on taastumise aeg aga veelgi pikem ning on juhtunud, et laps on pidanud sportimise nõrkuse tõttu pooleli jätma.

Koos pideva veresuhkrumonitooringu seadmetega kasutataval uuemat tüüpi insuliinipumbal aga on olemas ennetav alarm, mis annab mingi aja jooksul juba ette märku võimalikust madala veresuhkru taseme lähenemisest ning laps saab sellele reageerides taseme liigset langust vältida. "Komm või paar glükoositabletti põske ning tund võib rahumeeli edasi minna, lapse mõtlemisvõime jääb samaks ega teki vahepealset seisakut, mis röövib vähemalt kolmandiku tunnist," täpsustab lapse ema.

Samamoodi aitab moodsam seade toime tulla ka veresuhkru taseme liigse tõusmisega, andes sellestki eelnevalt märku. Nii oskab Georg koolis söömist paremini planeerida.

Poiss on uuemat tüüpi insuliinipumpa kasutanud juba üle viie aasta ja selle aja jooksul, kui on kasutusel olnud ka veresuhkrusensor on poisi glükohemoglobiini näit olnud tunduvalt parem ning see on saavutatud väiksema vaevaga kui ilma sensorita perioodidel. Tookord saadi kallis seade koos lisavarustusega eraisikust toetajate abil, kuid kahjuks läks igapäevaselt kasutusel olnud aparaat hiljaaegu katki.

Ligi 2000 eurot maksva pumba hinnast 50% hüvitab haigekassa, kuid ka 1000 euro suurune omaosalus on keskmise Eesti pere jaoks üle jõu käiv summa, arvestades, et kulukad on ka pumba lisaseadmed (sensori saatja hind ~650 eurot) ja kulutarvikud (sensori, mida tuleb iga 6 päeva tagant vahetada hind ~45 eurot). Neist esimest Eesti Haigekassa ei kompenseeri ning teisi on üle 4-aastastel lastel haigekassa toel võimalik saada vaid 3 kuu jagu (so 12 sensorit aastas). Seetõttu otsustas Lastefond Georgi toetada ning tasuda pere eest insuliinipumba omaosaluse summa, milles 200 euroga toetab perekonda ka kohalik omavalitsus.